Teema: Kassipojal puudub söögiisu.

Tere.

Eile otsustasime, et võtame kõutsi endale. Muidugi oli see pikem ja kaalutletum otsus, kui üks päev, kuid see selleks. Ostsime poest kõik vajaliku - kastid, mänguasjad, Royal Canini kuivtoidu ja Kitekat Junior wet- toidu etc..
Õhtul kell 22 paiku jõudsime koju. Viisime ta elutuppa (kass on 8 nädalat noor, emane, siidjashall, pruudi soovil sai nimeks Meredith Grey, ilmselt hakkan teda ise Gandalfiks kutsuma, mine tea). 23 hakkas juba meiega mängima ning pani kaheni välja vahelduva eduga. Täna olen kodune ning terve hommik otsa on sulgi taga ajanud ning mööda diivaneid time-trial`it teinud, vahelduva eduga maganud. Tundub, et talle meeldib pai saada, tund tagasi tuli ka esimene nurr. Miskil põhjusel meeldib talle mind lakkuda.
Elutoas meeldib talle selgelt kõige rohkem olla aga me otsustasime, et ei too talle kasti ja sööki sinna. Seega oleme vahelduva eduga teda kööki sööma ja koridori liivakasti juurde viinud. Probleem on selles, et ta pole nüüdseks (12h) põhimõtteliselt mitte midagi söönud ja vb ühe sortsu urineerinud. Kui ma talle kuivtoidu käes nina ette pistan, järab ta hea meelega aga üldiselt toit teda ei huvita. Ei kräunu ja ei näita mingeid ärevuse märke.

On see tavaline? (ma kindlasti unustasin mingi tähtsa info lisamata, olge julged ja küsige, olen keskmisest rohkem mures).

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kassipojal puudub söögiisu.

Tõstsin nüüd toidu ja liiva eutuppa, ehk muutub miski. Unustasin veel mainida, et peseb ennast väga edukalt, kuskil on jäänud kõrva, et kui kass ennast peseb, siis ta ei karda vähemalt..

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kassipojal puudub söögiisu.

Täitsa unustasin, et olin siia kirjutanud. Sööb ja toimetab väga edukalt smile

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kassipojal puudub söögiisu.

Aega on peaaegu 2 aastat mööda läinud ja temast on kasvanud väga tore kaaslane. Alati on orbiidil minu ümber, armastab õlal istuda ja kaasa rännata mööda korterit. On alati väga abivalmis, eriti siis, kui seda kõige vähem vaja on aga ega sa sellise eluka peale kurjaks minna ei saa smile

Ma olen kindel, et seda teemat on lugenud mõni saatuskaaslane, kes tunneb ennast samuti täieliku võhikuna kassi kasvatamisel ja tema käitumisest arusaamisel. Minu viga tol korral oli lasta 7-8 nädalane kassipoeg lihtsalt keset suurt korterit lahti ja eeldada, et ta justkui hakkab funktsioneerima nagu kass, keda ma sõprade/tuttavate juures näinud olen. Mõistlik teguviis vähemalt minu arust oleks olnud ta kas mõnda väiksemasse ruumi paigutada või suuremasse, kuid piirdeaiaga. Kogu tema "hallatav" ala varustada kõige eluks vajaminevaga - toit, soojus, käimla ja mänguasjad. Kui kass juba enesekindlamaks muutub, siis piirid lahti teha ning lasta tal hakata vaikselt ümbrust uudistama, alati peab olema võimalus tagasi pöörduda nn safe-zone'i.

Mitte, et ta ei areneks normaalselt ka muud moodi, kuid niiviisi on ilmselt tema shokk palju vastuvõetavam talle.

Ja alati on mõistlik lugeda palju materjale siit ja sealtpoolt. Et kuigi üldjuhul on looma võtmine pigem pikalt etteplaneeritud otsus, siis reeglina ei hakata süvitsi uurima looma kasvatamise kohta enne, kui loom on kodus. Ja see päev võib tulla väga ootamatult, nagu meie puhul.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kassipojal puudub söögiisu.

Väga tore, et hoolimata sellest, et mure on lahenenud ja aega palju möödas, kirjutasid sa tagasiside, mida on hea lugeda ka teistel, kellele nüüd, kassipoegade perioodil, sarnane asi muret teeb.

Thumbs up Thumbs down