1

Teema: Pipi.

Hei hopsti!
Mina olen Pipi. Vanust on mul umbes kaks kuud, seega veel pisi-pisi.
Minu elu pööras uue ja puhta lehekülje hetkel, kui mind Saaremaalt leiti.
Ma olin näljas, arvatavasti mitmeid päevi söömata.
Mind oli ära visatud tee äärde, metsa servale, kus lähedal üldse maju ei olnud.
Mind viidi ühte majja, kus oli väga pime ja mul oli palju kohti kuhu ennast peita.
Mulle anti süüa ja paitati tihti.
Nii hea oli, kui keegi minust hoolis, aga ma siiski kartsin.
Hoidsin eemale ja veidike ka pelgasin neid inimesi.
Paari päeva pärast pandi mind kasti sisse.
Ma sattusin paanikasse ja üritasin sealt välja pugeda, aga need inimesed rääkisid, et ma lähen uude koju ja seal on mul hea olla.
Siis me sõitsime autoga pikalt pikalt, kuni jõudsime Tallinnasse ja sõitsime liftiga kõrgele, minu uude koju.
Nüüd olen ma kolm päeva oma uues kodus olnud. Mulle täitsa meeldib siin.
Jooksmiseks on palju ruumi ja mul on oma lemmik koht ka - diivani ääre peal, kust saan täieliku ülevaate suurest toast.
Köögis saan ma süüa ja mul on ka oma liivakast, kus ma pissil ja kakal käin. Kõik on nii õnnelikud, et ma kohe ise seal käima hakkasin. Põrandale ei ole ma veel pissinud. Ma olen nii tubli. smile
enamuse päevast ma magan. Ärkan ainult selleks, et süüa ja pissida ning mängida. Uinakute vahel meeldib mul diivanil olevate inimeste juukseid kammida ja närida. Mu perenäisele (Emmele) see täitsa meeldib.
Pahandust ei ole ma veel teinud, aga küll ma jõuan.
Paari päeva pärast viib Emme mind arsti juurde, kus tehakse mulle süsti ja kontrollitakse mu tervist.
Enam ma väga ei karda, sest tean, et sain õigesse koju.
Mul lubatakse ka voodis magada. Veidike raskusi on nii kõrgele hüppamisega aga kui Emme ja Issi seal magavad siis ma pean ka sinna magama saama.
Nurr nurr.
Minu nimi (Pipi) tuli sellest, et ma olen ellujääja. Kõva tüdruk, metsik, ilma vanemateta, aga õnnelik, sest mul on nüüd hea kodu!

Thumbs up Thumbs down