Teema: Vapustus / Hiirepüük

Ma räägin hoopis sellise loo, kui suure vapustuse ja samas ka vaimustuse osaliseks ma ükspäev sain.
Eelöelduna niipalju, et kass on mul kõigest 5 kuune, kuid väga tragi (nagu kassipojad ikka). Elame korteris 5-ndal korrusel.
Ühel õhtul tulen koju ja näen, et kass tuleb mulle vastu, hall mänguhiireke suus. Kuid tähelepanelikul jälgimisel vaatasin, et ta ei käitu sellega nagu tavaliselt mänguhiirega. Paneb maha, vaatab mulle uhkelt otsa ja siis mängib õrnalt käpaga. Vaatan lähemalt - pisike hiir. Korralikult maha murtud.
Muidugi oli tal tükk aega selle laibakesega rõõmsalt tegevust. Veeretas ringi, peitis soki sisse, kuid kohuvtavalt uhke olemisega. Ma muidugi kiitsin teda taevani. Ikkagi esimene hiir kinni püütud. Kuid lõpuks viskasin hiire siiski aknast välja.
Kass otsis seda tükk aega ringi. Lõhna tunneb, kuid hiirt pole. Andsin lõpuks mänguhiire lohutamiseks ja mõtete eemalejuhtimiseks. Muidugi helistasin kõik tuttavad läbi. smile
Huvitav on muidugi see, et kes talle murdmist õpetas. Seda teevad tavaliselt kassimammad ja ma lükkasin tagasi tuttavate arvamuse, et mina olen seda vahepeal teinud. Tondut varitsemas nägin küll mitmel õhtul, kuid ei osanud arvata, et ta hiirt haistis. Istus ikka tundide kaupa uksepiida juures.
No kas ei tee uhkeks selline juhtum? smile Mina olin igatahes uhkusest lõhki minemas. Nagu oleks ise hiire püüdnud. smile

-tibukiisu-

********

(Kassi päevikust) Päev nr.752 - Mu vangistajad jätkavad mu ärritamist veidrate rippuvate asjakestega. Nad toituvad külluslikult värskest lihast, samal ajal kui mina olen sunnitud sööma kuivatatud krõbinaid. Ainus asi, mis hoiab mind elus, on lootus põgeneda ja õrn rahuldus, mille saan nende parima mööbli rikkumisest... Üritan homme süüa järgmise toalille.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Õnnitlen esimese õnnestunud jahisaagi puhul! :lill: Minu Kerri püüdis ka oma esimese hiire umbes sama vanalt - juba 4-5 kuuselt, praktiliselt kohe kui meie juurde tulnud oli. Tal oli väga hea ema, kes kõikidele oma poegadele jahtimist eraldi õpetas, võttes nad hiirepüügile kaasa ning lastes neil kinnipüütud hiirega ise toimetada. Aastate jooksul on ta oma tööd hästi teinud, sest hiirekrõbinat ei olnud meil mitmeid aastaid kuulda. Nüüd on jälle asukad meie köögikapi all end sisse seadnud. Kerri on aga mugava elu peal laisaks läind ja ei viitsi enam hiirepüüdmisega vaeva näha. Ju ta loodab et koerad teevad selle töö tema eest ära. tongue

Beware! When least expected, a cat will sneak up and steal your heart.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Palju onne Tondule!!! Meil kahjuks hiiri toas ei ole, küll aga lae peal jooksevad, Bruno istub siis hüpnotiseeritult köögis ja kuulab vahest tund aega. Puuri voi lakke auk kassi roomuks.

Kes kasse ei armasta oli eelmises elus hiir.

http://photos.yahoo.com/blomx80

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Me mõtlesime ka, et peab hakkama koju hiiri tooma kassi rõõmuks. smile Peab ikka kassi jahiinstinktid elus hoidma.
Onu rääkis, et tema noorpõlve kass oli toonud 5 hiirt ilusasti trepi kõrvale ritta ja ise patseeris uhkelt nende ees. smile Kass teab suurepäraselt, millise vägiteoga ta hakkama on saanud. :s6ps:

-tibukiisu-

********

(Kassi päevikust) Päev nr.752 - Mu vangistajad jätkavad mu ärritamist veidrate rippuvate asjakestega. Nad toituvad külluslikult värskest lihast, samal ajal kui mina olen sunnitud sööma kuivatatud krõbinaid. Ainus asi, mis hoiab mind elus, on lootus põgeneda ja õrn rahuldus, mille saan nende parima mööbli rikkumisest... Üritan homme süüa järgmise toalille.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Palju Õnne! :lill:

This preverb is an outer instrumental - outer because the inflectional.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

minu meelest oli küll täiesti ilge, kuidas mu tädi kass, kes öösiti õues oli, igal suve hommikul rahulolevalt hiirelaipade rea kõrval trepil istus ja tuppalaskmist ootas.
jah ma tean, et see on täiesti loomulik, et kass hiiri püüab ja tema meelest ta ongi kiituse ära teeninud.
aga tõesti sorri, tõenäoliselt sellepärast, et mul oli mitu-mitu aastat merisiga, kes mulle väga armas oli, ei suuda ma taluda kassi poolt tapetud näriliste nägemist.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

No seda jah. smile Kuna ma ise närilistest nii suures vaimustuses pole (st ei pea hamstreid, hiiri jms eriti väärtuslikeks koduloomadeks), siis ei olnud mul ka sellest hiirest nii kahju. Ja ikkagi olen uhke, et kass nii tubli on. Mitte ei lase hiirtel üle nina joosta. big_smile

-tibukiisu-

********

(Kassi päevikust) Päev nr.752 - Mu vangistajad jätkavad mu ärritamist veidrate rippuvate asjakestega. Nad toituvad külluslikult värskest lihast, samal ajal kui mina olen sunnitud sööma kuivatatud krõbinaid. Ainus asi, mis hoiab mind elus, on lootus põgeneda ja õrn rahuldus, mille saan nende parima mööbli rikkumisest... Üritan homme süüa järgmise toalille.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Mina pidasin kassi kõrval aastaid lemmikuna rotte aga olen suutnud neid asju omavahel kuidagi eristada. Kass on ju oma olemuselt täielik kiskja ja on tuhandeid aastaid endast väiksematest loomadest toitunud. See on normaalne. Muide Kerri ei puutunud minu rotte kunagi, ta pigem kartis neid ja põgenes roti eest kapi otsa peitu ja eelistas ohutust kaugusest neid jälgida. Eks ta ise tegi ka rotil ja \'rotil\' vahet.

Beware! When least expected, a cat will sneak up and steal your heart.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

muidugi on see normaalne, aga see ei tähenda, et see mulle kuidagi vähem vastik oleks.
see on ka normaalne, kui lõvi loodusfilmis imeilusa hirve maha murrab, aga ikkagi on seda kohutav vaadata.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

aga kass on muidugi tubli, ma tõenäoliselt oleks ise ka oma kassi üle uhke, kui hiired mulle probleeme tekitaks ja tema nad kõrvaldaks. aga ma ei tahaks sellest toimingust detailset ülevaadet omada.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

ma arvan, et mu kassid saaksid närvivapustuse, kui hiir meile tuppa ilmuks.
põgeneksid kapi otsa ja redutaksid seal seni kuni ma  koju tulen. siis roniksid alla ja kaebaksid kõik ära mulle..

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

kui ma oma kassi paremini ei tunneks, siis ma arvaksin samamoodi nagu tryffel... aga ma tean, et neil loomadel on vägev instikt... miks ta mul muidu öösiti igast asjadega harjutamas käib...:wink:

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Oijah. Kohe meenub minu Kiti juhtum. Tõi teine mu õele hommikusöögi voodisse. Hiire. Õde alguses vaatas, et misasi see on. Pime oli toas. Oli suhteliselt varahommik. Õde ei viitsinud tuld ka põlema panna. Katsus siis hiirt. Mõtles, et äkki väljaheide. Selline natuke märg... Aga samas, pehme. Nagu karvane. Nuusutas. Pani tule põlema ja mida ta nägi - ta oli tükk aega surnud hiirt puudutanud. Aga kassi sai kiidetud küll, oli nii uhke teine oma saagi üle.

Ainult paar nädalat hiljem rändas kassi abiga tuppa meil uus hiir. Õnnetuseks oli see poolelus. Põgenes kusagile prakku. Ja elas seal rahulikult, sel ajal kui kass ei saanud mitu päeva rahulikult olla, ikka pidi hiirt jahtima. Lõpuks õnnestus kassil hiir elusalt kätte saada. Võtsin hiirekese talt suust ära ja lasin õue. Kiti oli küll pettunud, aga mis seal ikka.

Kolmas meeldejäävam hiirepüüdmislugu oli see, kuidas ´Kiti tõi meile pool hiirt. Hiire tagakeha. Peast polnud jälgegi. Laip nägi suhteliselt jälk välja. Aga Kiti oli uhke. Näitas seda meile kõigile. Alguses ei saanud mu õde aru, et misasja see kass jookseb siin toa-õue vahel. Kord tahab õue, kord tuppa. SIiis õde läks kassiga õue kaasa ja nägi ka poolikut hiirt. Rohkete kiituste saatel lendas hiir prügikasti.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

njaa, jussile meeldib meile hiirituua. Aga tegelikult ma arvan et ta sööb hiired ära ja toob ainult suuremad hiired ja rotid meile. Ja mutte toob ka, sest see on harv saak. Ma arvan et kui ta küülikuga kohtuks, püüaks ta selle ka maha murda.:nana: Ta on selline hea kass, et armastab süüa meile uua.:syda:

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Kurr püüdis oma esimse hiire alles üle aastasena. Ta oli siis veel enamvähem toakass, ainult järelvalve all sai õue. Olime siis jälle ühel päeval aias kui vaatan et oih, kass hüppas üle aia. Jooksin väravast välja ja vaatasin et midagi kraavis krabiseb ja kass vahib seda. Arvasin, et eks see mingi konn ole (kraav ikkagi ju) ja ütlesin Kurrile kah, et ärgu kiusaku konna ja võtsin ta sülle ja kui ma ta kätte võtsin oli tal elus hiir suus. Mul oli hiirest väga kahju, aga samas mõtlesin, et jätan Kurrile mängulõbu. Olin ikkagi tema üle uhke! Ta mängis selle hiirega natuke aega, tunnikese ehk, ja siis kui hiir surnud oli, kaotas huvi. Aga tervele perele tuli ikak teatada, et näe, Kurr sai hiire kätte.

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Ma tahaks ka näha, kuidas Mia mul hiiri püüaks, aga kahjuks pole talle pakkuda kuskil ühtegi. Selline lugu juhtus küll, et rõdul istusid kaks linnukest ja Mia vahtis neid väga vesise suuga. Ja järsku hopsti, lind lendas läbi rõduukse prao tuppa. Mia pani kohe kradinal olevale linnule käpaga, ja põrandalt hammaste vahele. Eks oli vaja ka poegadele näidata, kui tubli ta on. Muidugi päästsime linnu hammaste vahelt ära ja lasime ta välja, sulgi oli küll tuba täis. Mia otsis veel tükk aega närviliselt taga ja sulgede peale läks nii ähmi täis.

Dogs have owners, cats have staff.

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Vaadake millega Juss suvel hakkama sai:s6ps:. Ma loodan et pilt liiga suur ei ole, peaks ikka 300X400

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Minu kassil pole ka hiiri kuskilt votta, aga üks päev leidis kuskilt mingi sitika ja toi selle meile voodisse. Kiitsime ka.
Loodetavasti meil hiiri majja ei tule.

mjau!

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Kas ma olen ainus , kes sellest rõõmu ei tunne , et kass hiiri/rotte püüab ? ! Eks Nurri on meil maha murdnud ma ei tea mitu tükki , eks neid ulatub sinna kümnete kanti kindlasti . Kord hommikul üles ärgates nägime poolikut hiire laipa toas ( Nii Nunnu ! ) Verandale on ta ka tassinud hiirekesi ja pärast olen näinud seal nii hiire pead kui ka soolikaid . Pealegi kes teab mis haigusi saab nende hulguste käest . Nurri sai ussid kord nende pärast . Meil varem oli roti probleem , aga see sai lahendatud tänu rotilõksule .

\"Süüa tahtval kassil puudub väljalülitamisnupp.\" - teadmata

\"Tuhandeid aastaid tagasi kasse kummardati nagu jumalaid. Kassid pole seda unustanud.\" - teadmata

\"Kassid on targemad kui koerad. Sa ei saa panna kaheksat kassi kelku vedama.\" - Jeff Valdez

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Aga kass toob hiiri ju sinu jaoks. Ta teenib sind, ntx minu kass toob hiiri siis, kui me kaua aega ära oleme käinud, ta arvab, et ta on midagi halba teinud ja me klaristasime teda, kui ta üksi jätsime. siis tassib meile neid hiiri ja rotte seal!

Aga palju õnne! :clap:

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Vapustus / Hiirepüük

Minu esimene kass tõi ka meile ikka hiiri koju. Kord oli mul sünnipäev ja sõbrannad külas. Kass küsis õue ja tunnike hiljem oli koos "sünnipäevakingiga" tagasi. Ma enne ei pannudki tähele, et tal hiir hambus oli, kui see külaliste ette maha visati. Et olime parajas beibevanuses siis kõik, oli kiljumist muidugi päris palju. Aga kiita sai kass ikka.

Kunagi tegi sõbranna kass jänesepuuri ukse lahti ja murdis koduküüliku maha, kes oli temast endast kaks korda suurem. Kass ise oli veel viimaseid päevi tiine.

Thumbs up Thumbs down