1

Teema: Kiisu, kes leidis omale pere

Tere!

Mina olen Liis. Miku üks omanikest. Kokku on tal siin peres neid lausa 5.
Miku saamisega on huvitav lugu. 13. augusti ööl, kui olin oma suvekodus ning parasjagu väljas tuttavaga juttu ajamas, tuli minu jalgu hõõruma üks metskassi sarnane kiisu. Alguses olin ma päris ehmunud, kuna eelmise kassiga on halvad mälestused. (Siinkohal pean ütlema, et kiisu oli meil viimati vast üks 8 aastat tagasi ning sai vannutud, et enam eales ei võta me kassi, kuid see selleks).
Arvasin, et nagu maakodus ikka, on kass hommikuks läinud. Läksin öösel magama, kuid hommikul välja minnes oli kass siiski alles! Kiisu käis ja nurrus nagu tema oleks selles majas koguaeg olnud. Mõtlesin, et ei anna talle süüa, äkki läheb ära, kuid õhtul maale tagasi minnes oli kiisu ikka veel alles. Siis mul polnud enam südant talle mitte süüa anda, oli valida, kas hoian oma jalad terved või annan kiisule süüa. Valik langes teisele variandile.
Aeg möödus ning kiisu ei kavatsenudki lahku. Niisiis viisime väiksekese loomaarstile kontrollile. Selgus, et tegemist on ligikaudu aastase isase kassiga. Kiisu oli nii sõbralik, tore ning ei kakelnud üldse, isegi väike 7 aastane poiss sai temaga ilusti läbi (kes kardab kass muidu nagu tuld).
Edasine valik oli raske. Maakodu oli meile vaid suvekoduks ning kassi algselt omale võtta me ei tahtnud. Isa oli vastu ning egas teisedki pereliikmed väga vaimustunud sellest ideest polnud. Samas oleks olnud väga südametu jätta kass lihtsalt talveks maale. Eks ise teab, kuidas hakkama saab.
Kuna tegemist oli isase kassiga, siis otsustasime, kui kass linna korterisse, siis tuleb kastreerida. Niisiis saigi kassile opi aeg kirja ja kiisu on nüüd ilusti juba kuu aega meil kodus.
Kiisu, nimega Miku, leidis ise endale pere, tema tahtis just siia tulla ning meile ta jäi smile

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kiisu, kes leidis omale pere

Tere! Nii tore kodu leidmise lugu. :clap: Pilt on väga armas.
Mul oli ka kunagi mustvalge kass Miku, kes kadus ära...

Thumbs up Thumbs down