1

Teema: Käpsu

Minu Käpsu on 3kuune kassipreili. Sattus ta minu juurde sõbranna kaudu.
Nimelt keegi oli kassipoja sõbranna suvekodu hoovi tõstnud ja sõbranna võttis ta linna kaasa. Kuna sõbrannal on juba kass, kes uude karvakerra hästi ei suhtunud siis oli vaja kassipojale uus kodu otsida.
Ma olen juba kaua aega mõelnud omale kass võtta. Loomulikult on tõukassid ahvatlevad (meeldib scottish fold) aga süda kutsus mahajäetud kasside poole. Mitu korda olen internetist uurinud varjupaikade kasse aga ei julgenud kohale minna.
Kui sõbranna mulle kassipojast pildid saatis siis ma tundsin, et see on minu saatus, kas nüüd või mitte kunagi.
Ja Käpsu istubki mul süles ja nurrub. :s6ps:

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Käpsu

Käpsu on kaks korda arsti juures käinud. Esimene kord puhastati kõrvad ja pandi rohtu, et kõrvaparasiidid hävitada. Teine kord käis vaktsineerimas.

Ta on terve, uudishimulik ja mänguhimuline. Vahepeal läheb täitsa hulluks mängides, tormab mööda tuba ja diivanit ringi.
Vahepeal ronib sülle ja nurrub. Õnneks öösel ta magab.

Süüa meeldib Käpsule RCd. Saime arsti juurest kingipaki, kus oli Hills aga see talle ei meeldi.

Vetsus oskas ta kohe peale leidmist käia, mistõttu ma arvan, et ta on sündinud kuskil kodus, kus kassiema õpetas teda potil käima ja siis visati ta sõbranna suvila hoovipeale.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Käpsu

Käpsu on olnud ka meedias. Nimelt tema koduotsimise kuulutus ja hiljem ka koduleidmise uudis oli gossip.ee leheküljel.

Ma olen teda hakkanud harjutama väljas käima. Panen talle traksid ümber (kui mängu tuju ei ole siis saab talle ilusti traksid selga) ja lähen maja kõrvale. Esimene kord ta meeletult kartis hea, et traksid nii kindlalt seljas on, muidu oleks ta kaotanud. Ta oli täitsa paanikas.
Teine kord oli juba natukene rahulikum aga ikka tahtis vahepeal plehku panna. Hoidsin teda ainult süles, et ta tunneks ennast turvalisemalt.
Kolmandal korral lasin ta sülest maha, oli rahulikum ja uuris ümbrust natuke. Ise värises kogu aeg ja roomas mööda maad. Aga väike edusamm seegi.
Praegu on olnud koledad, tuulised ja vihmased ilmad, et ei ole saanud teda rohkem välja viia aga enne väga külma ilma tahaks ta ikka harjutada natuke julgemaks.

Ma ei tea, kas kassid üldiselt on väga suured ehmujad aga minu Käpsu on nagu vedrudega kass.
iga väiksema krõpsu ja kolksu pärast ta hüppab. See on vahel väga naljakas aga paneb mõtlema, kas teda on varem siis nii halvasti koheldud, et nüüd on närvid kogu aeg pingul.
Samas ta on meiega väga harjunud ja ma olen kindel, et ta tunneb ennast meie juures turvaliselt.
Kõvad helid nagu inimeste kõva rääkimine ja naermine, lärm see ka teda hirmutab.
Võibolla ongi kassid natuke tundlikumad.

Praegu istub Käpsu mul süles ja magab hommikust und.
Varsti saadab mu tööle.

Thumbs up Thumbs down