Teema: kassid kisuvad

Kui kellelgi on häid mõtteid, näpunäiteid või tähelepanekuid, palun andke lahkesti teada :wink:
Asi puudutab Sally ja tema ema Luise omavahelist läbisaamist. Luise elab maal, Sally käib seal meiega kaasas nädalavahetusel/puhkuse ajal. Asi selles, et viimasel ajal ei saa nad kuidagi koos oldud: Luise õsiseb, susiseb ja paneb Sallyle igal võimalusel käpaga (küüned väljas). Otsest kallaletungi ja karvad-lendavad-kaklust pole veel olnud, kuid mida aeg edasi, seda hullemaks läheb. On igati mõistetav, kui ema ajab ära oma juba 4-5 kuu vanust poega, kes ikka veel tissi otsa tahab ronida. Saan ka aru, et Luise võib mõelda, et: "mina olin siin esimesena, see on minu territoorium, need on minu inimesed, sina oled sissetungija!" Aga et ta oma lapse vastu sellist otsest vaenulikkust üles näitab ... Kusjuures Sally Luiset aktsepteerib, st ei õsise vastu ja hoiab aupaklikku kaugusesse. Olen Luiset rohkem paitanud ja kassitanud, et ta tunneks, et ta on endiselt väga kallis kass. Mida veel teha, ei tea. Saaks olukorra vähemalt selliseks, et nad suudaks ilma suurema jamata ühes ruumis olla, sõprust on vist mõttetu loota.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: kassid kisuvad

Jah ega suurt sõprust pole loota, sest kassiemme ei pea teda enam oma lapseks(see on inimeste mõtteviis). Luisele on Sally konkurent ja sissetungija.Neil ei ole sellist sugulustunnetust kui inimestel, nt. kui jätta kõik sündinud kassipojad samale territooriumile kus emagi elab, siis suguküpseks saades paarituvad nad seal omavahel nagu ise tahavad ehk teisisõnu: poeg teeb emale pojad nagu naksti. Inimestele raskesti mõistetav, neile liigi püsima jäämiseks normaalne käitumine, eriti kui valik juhtub kavaleride osas kesine olema. Kaklemineseks võib minna siis kui Sallyl omal pojad ja Luisel mitte, siis võib Luise tütrelt kena koosa saada või Luise lihtsalt tüdineb ja lepib paratamatusega, et niikuinii see teine käib seal aga õnneks elama ei jää.

Thumbs up Thumbs down