1

Teema: Hajameelsus

mida kõike inimesed ei ole hajameelsusest teinud ;-)

***

Elust kogutud juhtumid seoses hajameelsusega... KENA LUGEMIST!!!

Läksin täna pärast tööd kaubamajast läbi. Tulin välja, kaubamaja kõrval
just üks nr 2 marsa seisis. Istusin peale, sõitsin koju. Veidi aja pärast
tuleb
mees ka koju, imestab: sina kodus, kus siis auto on? Auto on alles kaks
kuud ja
varem sõitsin enamasti nr 2 marsaga. Eks siis läksime mehe autoga kesklinna
tagasi ja tõime auto ära.

***

Aga mina hakkasin ühes söögikohas toitu otse kandikule tõstma,
unustasin taldriku lihtsalt võtmata...

***
Vanem naiskolleeg kihutas väikese hilinemisega tööle, meesklient istus
juba toolis ja ootas. Kolleeg kukkus kiirelt vabandama ja vabastas ennast
mantlist...nu suure kiiruga oli unustanud kodus seeliku selga tõmbamata.

***

Mul on selline harjumus, et autosse istudes kohe käsi mõnusalt mehe
kintsu peale. Üle pika aja pidin taksoga sõitma. Oli selline priske poiss
rooli taga. Ütlesin oma sõidusuuna, räntsatasin autosse ja lõin käe
semulikult onule kintsu peale. See on nii sisseharjunud liigutus, et
ega ma seda esimese hooga tähele ei pannudki ja asusin kohe usinasti
oma mõtteid sõeluma. Imelik hakkas tunduma taksojuhi nägu -
miljonivõitjate totakas naeratus....

***

Sõitsin autoga tööle. Trammipeatuses jäin trammi taha seisma, et
inimesi trammile lasta. Ema lapsekäruga ei saanud kuidagi peale. Tulin
autost välja, ja aitasin lapsekäru trammi. Mingil imelikul põhjusel
ronisin ka ise
trammi ja sõitsin edasi tööle. Alles trammist väljudes tuli meelde, et
auto jäi
ju töötava mootoriga peatusse seisma...

***

Hea tuttav sõidab üksi autoga vaikselt kõta-kõta maanteel. Järsku tuleb
meelde: unustasin rohelise vahtralehe taha aknale panna (load ju alles
2 kuud värsked...). Jätab auto seisma, läheb paneb lipiku ära ja istub tagasi
autosse. TAGAISTMELE, sest on nii ju väikeste lastega sõitma harjunud.
Istub ja ootab. 5 minutit. Siis hakkab märkama, et peaks vist ise roolis
olema....)))

***

Kunagi küsis rõdunaaber 1 muna laenuks, läksin kööki, vaatasin kappi ja
olin sunnitud naabrinaisele ütlema, et kahjuks ei ole mul ka kodus ühtegi
muna. Mõne aja pärast (naaber oli juba muidugi poodi läinud) keris aju
pilti tagasi ja meenus, et olin täiesti siiralt uurinud kraanikausialust
prügikastikappi, veendunud, et mune pole ja seda siis ka naabrinaisele
öelnud. Külmkapis oli mune küll...

***

Mina avastasin keset Viru uulitsat, et kleit on tagurpidi seljas,
seljapool ees. Selline sitsist suvekleit oli veel suurte lilledega.
Täpselt sama hajameelselt tõmbasin käed keset tänavat käeaukudest sisse
ja tegin kleidile tiiru peale, ajasin käed uuesti käeaukudest välja. Alles
> >siis sain aru, et esmalt niimoodi tänaval ei tehta ja teiseks, et ma
tegin kleidile TÄISTIIRU peale, nii et ta oli endiselt tagurpidi seljas.
Kaaskodanikud püüdsid pingeliselt minust mööda vaadata.

***
Lisaks kõikvõimalikele muudele asjadele olen hajameelsushoos üritanud
pool minutit põrandalt päikeselaiku üles võtta- arvasin, et mingi
paberitükk...

***

Mingis kõrtsis, kus üht seina katab üleni peegel jõudsin juba iseenese
peegelpildi käest WC asukohta küsida, enne kui pihta sain et peegli ees
seisan... Ikka juhtub ju

***

See oli aastaid tagasi kui veel emaga koos elasin.
Läksin õhtul ühe noormehega kohtingule ja kui koju tulin, oli
ema veel üleval. Eks ma ka siis tähtsalt läksin ema juurde juttu vestma.
Ema uuris, et kus me siis käisime ja mis tegime. Mina seletan, et kinos
olime ja hästi hea film oli jne. Ja hakkan siis toast välja minema, kui ema
hõikab järgi, et kuule, pane teine kord püksid õigetpidi jalga tagasi.
Nimelt olin ma peale "kino" suure kiiruga oma suvised püksid nii jalga
pannud, et õmblused olid väljaspool ja taskud rippusid ka väljapoole.

***
Töötan meessoost toakaaslasega ühes kabinetis. Üks hommik nööpisin
mantli lahti ja panin varna, seejärel avasin kõik pluusinööbid... Töökaaslane
vaatas kõike pealt ja oli oma elu sügavaimas hämmingus.

***
Oli vaja üks suurem asi ära tuua, seljakoti ja rattaga. Hüppasin
rattale ja väntama, pool teed sõidetud, näen, et üks auto sõidab
aeglaselt minu kõrval ja juhil miskit vormimoodi riided seljas. Hõikab
läbi akna, et palun peatuge. Esimene mõte, rikun liikluseeskirju. Jäin
imestunult seisma. Seepeale tema - "Te olete väga kena...". No nii,
mingi pervert, hakkab külge lööma, läksin juba õhku täis ja siis:"...
aga teil kullake on
tagumik paljas ja ma lihtsalt pidin seda teile ütlema." Oijah, aluspesu
oli mul muidugi seljas, aga kleit kõrges kaares üleval seljakoti vahel..

***
Kirja saatma asudes lakkusin margi asemel ümbrikku ja mõtlesin, et
liimi maitseomadusi on oluliselt parandatud....

***
Õhtul meiki eemaldama asudes valisin eemaldusvahendiks loomulikult
hambapasta.....

***
Pannkooke tehes panin kogemata suhkru asemel soola (ühesugustes
topsides)..egas midagi, viskasin taigna ära ja tegin uue... täpselt
sama soolaga...

***
Tulin poest, lähenesin autole, kui minu ees astuv naisterahvas meie
auto ukse avas, mu mehe kõrvale istuma prantsatas ja ukse mu nina ees
kinni lõi. Vahtisin lolli näoga, kuni ta uuesti uksest välja lendas ja
kimas eespoolseisva auto poole, mis oli täpselt samasugune - segi ajas.
Mees ütles, et ta oli ka vait olnud ja oodanud, kuna teine vasakule
vaatab ja avastab... aga naine oli ikka tükk aega sihikindlalt
ettepoole vaadanud.

***
Lähen mina koju, vaatan-uks pole lukus. Ahaa, mõtlen ma-mees kodus.
teen ukse lahti, vaatan-esikus suur must võõras spordikott. Ahaa -
külalised, mõtlen ma. Hõikan "tere!!!". Keegi ei vasta. Lähen siis
kiirel sammul suurde tuppa, seal seisab ukse taga üks mees, mina pistan
talle käe pihku
ja ütlen, "Tere, mina olen see-ja-see, vahetan riided ära ja kohe
tulen".
Magamistoas meest ei olnud, viskasin kiiruga koduriided selga, et lähen
külaliste juurde. Korteris pole kedagi. Koridoris on suur must kott,
mille
sees oli mu videokaamera, videomakk ja mingid ehtekarbid (muide, mitte
minu omad - need viisime politseisse). Nää, varast on võimalik ka
hajameelsusega ära peletada. Ta võis mõelda, et ikka eriline
hullumeelne on see perenaine, kipub kätt andma, parem jalga lasta enne
kui hilja.

***
ah jah, oma enese peegelpildile üritasin kord teed anda...st eest ära
astuda ja siis vabandasin, kui mitmeid kordi korraga ühele poole
astusime.. sealsamas peegli kõrval istusid mingid tädikesed, kes mind
muiates vaatasid. no nii häbi oli..

***
Kord koorisin ja pesin kartulid ära, siis asjatasin nendega
hajameelselt.
vahele tuli pikem telefonikõne. Saabun kööki, ühtki kartulit
kraanikausis
pole, potti pole samuti neid pannud. Otsisin terve korteri läbi ja
panin masenduses makaronid keema. Õhtul nõusid pestes leidsin kartulid
kapist nõuderestilt kuivamast. Täitsa sinised.

***
Mu ema sõbrannal selline juhtum: läks keemilisi lokke tegema ja jäi
seal sooja fööni (või mis see iganes on) all magama. Juuksur unustas
kah ära, et klient on puhuri all ja kuna ta oli ka päeva viimane
klient, siis juuksur pakkis asjad kokku ja läks koju ära. Tädi ärkab
siis ühel hetkel üles, salong tühi, uks lukus. Ronis siis akna kaudu
välja ja läks kah koju. Seal harutas rullid peast lahti ja oh seda
toredat karakull-lammast. Ära kõrbenud.... Kaks udupead on ikka kaks udupead.

***
Meestuttav kõndis poes ringi, ise soliidselt riides ning üle õla
spordikott, kust osaliselt ulatus välja spinning. Kõnnib siis riiulite
vahel ja imestab endamisi, et miks inimesed teda vahivad. Alles siis
kui turva tal poest välja minnes varrukast rabas avastas, et spinningu
otsas ripneb neli komplekti õrnroosat naiste pitspesu

***
Lugu raadiost mingist saatest kuuldud. Tööpäeva lõpp. Isa võtab
lasteaiast lapsed auto peale ja kodu poole. Vaja käia ka toidupoes. Lapsed
jäävad autosse ootama, isa käib ruttu poes. Poest välja tulles isa vaatab ,et
oi minu buss on ees, hüppab oma kottidega peale ja sõidab koju. Nii kui
kodus uksest sisse saab küsib naine, kus lapsed on?

***
Telefoni toru kõrva ääres ja valin aga numbrit, arvuti klaviatuurilt.
Kusjuures mitu korda. Lõpuks vihastasin telefoni peale ja käratasin üle
kontori, kuradima telefon tuksis. Siis avastasin, et valisin ju numbrit
arvuti klaviatuurilt.

***
Ma ei tea miks vastasin direktori puhkuse ajal ühele kõnele: "Direktor
on momendil hõivatud." Natukese aja pärast helistab inimene uuesti ja mina
vastan: "Direktor läks puhkusele." Mulle vastati: "Kiire mees teil seal
siis." Ja toru pandi ära...

***
Oli väga vaikne päev kontoris ja lugesin ajakirja. See jäi ühe
poolpalja modelli koha pealt lahti. Siis tulid majja külalised ja pidin
minema neid nõupidamisruumi juhatama. Haarasin laua pealt neile mõeldud
materjalid ning koos nendega ka ajakirja. Juhatasin inimesed saali ja
igaühe ette
panin pataka pabereid. Neid oli tulnud aga 2 rohkem. Ühele panin ette
ajakirja (modelli kohalt lahti) ja teisele jooksin lisakoopiat tegema.
Tagasi jõudes küsib ajakirja saanud mees: "Kui võimalik siis sooviksin
ka materjale, selle pildiga ma juba tutvusin põhjalikult."

***
Mina tean üht vanahärrat kes ekstra hajameelne. Kord värvis ta
aiapinki. Kui töö tehtud, pani ta pintsli käest ja istus samale pingile
suitsu tegema...

***
Teate, rahvas, nii hajameelset ja veidrusi täis päeva kui minul täna,
annab aga otsida. Absoluutselt iga toimingu ajal keerasin midagi
naljakat kokku: kõigepealt, hommikul, hakkan mina oma tagi garderoobi andma,
ulatan tädile tagi ja ütlen viisakalt: head isu! Loll, mis loll, mõtted
mägede
ja merede taga. Seejärel kõnnin suure asutuse koridoris, tuleb tädike
vastu ja küsib: vabandust, kus tuba 305 on?--ja mina vastu: minu käes ei
ole, Ja nüüd õhtul, panin
mina teevee keema--ja korralikult raputan
soola sisse, ise veel rahul, et näe seekord ei unustagi! Ja krt kõik
see ühe päevaga!!! Armumine kuubis vist?!

***
See lugu juhtus mu lapse õpetajaga.
Pikk tee bussiga Tallinnast Tartusse Und ei tule, õhtu, lehti lugeda ka
ei näe. Toibub siis mõne hetke pärast (omaarust), vaatab aknast välja..
Küll sajab. Ja kahtlaselt vaikne on. Bussis ei ühtegi hinge, ka bussijuhti
mitte. Välja ka ei pääse, telefoni aku tühi, helistada ei saa. Egas
midagi, keerab istme peale magama tagasi. Küll bussijuht oli hommikul
üllatunud, kui "reisija" bussist leidis. Ja "vihmasadu" oli busside
pesula

***
Tulin koju ja vaatan - meie must karvane kass magab koridoris
mütsiriiulil. Paitan teda ja räägin temaga, aga ta ei viitsinud mitte
liigutadagi. Lähen siis natukese aja pärast trepist üles ja möödusin
uuesti riiulist ja tegin veel paar paid kassile, siis selgus, miks kass
ei liigutanud - see oli hoopis isa karvamüts (läki-läki).

***
Juhtus selline lugu pangas kord, et ulatasin süüdimatult pangakaardi
asemel telefonikaardi ja tahtsin sada krooni välja võtta. Teller siis
naeratas armsalt ja teatas, et pole võimalik, see ju 50 kr kaart.

Vasta: Hajameelsus

:laugh::laugh::laugh:
No anna olla.......
Ka endal selliseid asju juhtunud.Ükspäev näiteks läksin lapsega õue,panime siis kenasti riide jne ja uksest välja.Vaatan et laps nagu imelikult astub,mõtlesin et lollitab ja ytlesin et lähme nyyd,trepil ei lollita....jõudsime siis trepist alla ja laps kysis et kas päriselt ka lähen nyyd sokkidega edasi we??  Nimelt saapad jäid tuppa:)
Vot siis,nagu vana mutt juba oleks:murelik:

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Hajameelsus

:laugh::laugh::laugh:

Onu rääkis: tegi tema süüa, telefon helises. Rääkis oma jutud ära, hakkaks uuesti süüa tegema - nuga ei leia. Käis terve korteri läbi, no ei ole nohh. Viskas siis närviliselt selle asja käest ära, mida ta koguaeg hoidnud oli - leidiski noa üles big_smile

Vanaema otsis prille pidevalt, endal prillid ninal.

Marakratid Mitsu ja Lexu
http://indrek.kohv.com/Kass

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Hajameelsus

oh ma polegi ainuke kel selliseid asju juhtub!

meie kiisul kriimud silmad...

Vasta: Hajameelsus

:laugh:- hetkel mulle väga mõnus vahepala (õpin eksamiks).

Aga mul endalgi oli hiljuti üks juhtum.
Käin vahetevahel ühte 5-aastast poissi hoidmas.
Oli siis aeg talle lasteaeda järgi sõita (Õismäelt Laagrisse), sõidan seda teed erinevalt, vahel läbi Harku, vahel Pääsküla kaudu.
Ma ei mäleta kummalt poolt ma parasjagu tulin tol korral, aga jõudsin siis Laagrisse, sõidan läbi keskuse, kenasti lasteaiast mööda ja ise mõtlen: " Oi kui tore, nüüd saab koju!".
Mõlgutasin seal omi mõtteid õhtustest plaanidest ja kuulasin muusikat ning tundsin ennast autos mõnusalt.
Järsku siis märkan ümbrust ja taipan, et ma poolel teel koju, kuid laps istub endiselt lasteaias:D- olin lihtsalt ühelt poolt tulnud ja Laagrist rõõmsalt läbi sõitnud, arvates, et mul juba töö tehtud.
Keerasin siis auto über ja lisasin kiirust, et ruttu kohale jõuda.
Harva küll, aga vahel mul on juhtunud selliseid asju, ikka siis kui mõtted on hajali.

VIC- Very Important Cats
VIP- Very Important Persians

http://www.youtube.com/user/MariusBoy - videod
http://www.pildialbum.org/user/MariusBoy - pildid
http://www.freewebs.com/mariusboy/ - kodulehekülg

Vasta: Hajameelsus

:laugh:
Väga head lood!
Eks isegi olen öelnud õpetajale isa big_smile

Koer vaatab inimesele otsa ja ütleb:
\"Sa annad mulle toitu ja peavarju! Sa oled vist jumal!\"
Kass vaatab inimesele otsa ja ütleb:
\"Sa annad mulle toitu ja peavarju! Ma olen vist jumal!\"

Vasta: Hajameelsus

Irv, esimesel septembril läksin kuuenda klassi klassiruumi, kuigi pidin minema seitsmendasse. xD

Jänkud ja kiisud. ^^

Vasta: Hajameelsus

:laugh: , täitsa lõpp kui naljakad lood .  Endal on ka kindlasti selliseid asju olnud , aga praegu ei tule meelde .

Aa , tuli üks lugu meelde . See juhtus mu sõbranna vennaga . Tal oli  mingeid patareisid vaja ja siis sõitsimegi ( mina ja sõbranna pere ) bensujaama juurde , et las sõbranna vend käib ja ostab ära . Sai siis patareid kätte ja tuli välja , aga läks valesse autosse . Siis istus sisse ja oli seal ikka mõned minutid , ta oli veel midagi seal rääkima ka hakanud enne kui aru sai . . .

\"Süüa tahtval kassil puudub väljalülitamisnupp.\" - teadmata

\"Tuhandeid aastaid tagasi kasse kummardati nagu jumalaid. Kassid pole seda unustanud.\" - teadmata

\"Kassid on targemad kui koerad. Sa ei saa panna kaheksat kassi kelku vedama.\" - Jeff Valdez

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Hajameelsus

:laugh::laugh::laugh:
No naera või tilgad püksi!
Ma ei tea, kas see kvalifitseerub hajameelsuse alla või on lihtsalt tegu halva mäluga, aga meil juhtus kord nii, et olime mehega reisil, Tšehhis mingis kämpingus. Mees pani mootorratta võtmed ööseks endale padja alla - no kindel värk et ikka alles jäävad. Hommikul täielik paanika - kus mota võtmed on...

Vasta: Hajameelsus

Mina olen ikka väga hajameelne ja see süveneb pidevalt.

Viimane asi oli selline, et järjekordselt õnnestus mul klaviatuur üle uputada, seekord teega. Ei viitsinud enam hakata seda lahti kiskuma, lõin käega ja panin radiaatorile kuivama. Et ehk hakkab veel tööle. Patakad võtsin seest välja (juhtmeteta klaviatuur).

Järgmisel päeval siis katsetan, ja oh ebaõnne - ei hakanudki tööle. Olin sunnitud On-Screen-Keyboardi kasutama hiire abil ja muidugi kurtsin ka oma muret kõigile.

Nojah, kui mul lõpuks meelde tuli, et võiks koos patareidega ka klaviatuuri katsetada, siis tuli muidugi välja, et töötas küll:P Hea, et kohe uut ei tormanud ostma.

Vasta: Hajameelsus

Tore, et tööle hakkas!!!
Mul oli emal ennem üks telefon, mis niiviisi 3 veeloputust üle elas, aga kolm on ka kohtu seadus ja kolmandat korda, kui tormi ajal oue ligunema jäi, enam tööle ei haknudki....
Nii, et void veel teejoomist nautida!!!!:P

mjau!

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Hajameelsus

päris gead lood ikka big_smile

minu lagi hajameelsetel juhtumistel on tõenäoliselt see, et olen paaril korral paaniliselt prille taga otsinud, mis endal ees smile

kassid on võrratud

Thumbs up Thumbs down