Oriental

ma ei tea idamaistest suurt midagi, aga järsku põhjendad miks nad ei käi tegelikult ühte kategooriasse. huvitav oleks omanike arvamusi kuulda

siia ka üks väike jutuke, mis on ilmunud ajakirjas "Lemmik" ja kirjutatud meie eestimaiste orientaalide ja siiamite kasvatajate poolt.

Ajalugu

Orientaalide minevik ja päritolu on väga tihedalt seotud nende lähisugulaste siiamitega. Muistse Siiami (praeguse nimega Tai Kuningriik) elanikud pidasid orientaale ja siiameid üheks tõuks, sest nende ainuke erinevus oli kasuka värvis ja mustris. Siiamid olid heleda kehaga, aga nägu, käpad ja saba tumedamad.  Väike meenutus eelmises numbris ilmunud siiamite artikli kohta: sellise värvikombinatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse inglise keeles terminit colour-point, eesti keeles  lihtsalt mask.
Orientaalid olid maskita ja paljudes erinevates värvides.  Neid kutsuti ühevärvilisteks siiamiteks. Arvatakse, et just ühevärvilistel orientaalidel tekkis geenimutatsioon, mis põhjustas pigmendisisalduse vähenemise karvades ja nn. maskiga tõu tekkimise.

Varaseim teadaolev kirjalik allikas, mis kirjeldab siiameid nii sõnas kui pildis, Cat-Book Poems, pärineb linnast nimega Ayudha, Taimaa muistsest pealinnast aastatel 1350-1767. Nimetatud raamat kirjeldab nii maskiga kui ühevärvilisi, samuti täpilise mustriga kasse.

Euroopasse toodi esimesed orientaalid koos siiamitega 19. sajandi lõpul. 1896. aastal demonstreeriti Londoni näitusel üleni sinist roheliste silmadega siiami kassi. Vaatamata sellele, et kass oli hiljuti toodud Taist kuninga enda kasvandusest, diskvalifitseeriti ta, kuna oli ühevärviline, ilma maskita. Pärast seda juhtumit jätkusid vaidlused teemal kas aktsepteerida või mitte ühevärvilisi siiameid kuni 1923. aastani. Siis otsustas Briti Siiamite Klubi (ingl.k. Siamese Cat Club of Britain), et siiamid peavad olema maskiga ja siniste silmadega. Sealt alates olid roheliste silmade ja ühevärvilise kasukaga kassid välja arvatud siiami tõu standardist ja nende aretus Euroopas lõpetati. Alles 1950. aastatel alustati selle tunnustamat tõu taastamist. Esimesena registreeriti pruuni värvi kassid nime all “Havanna Brown” (Havanna Pruun).  Tõuaretuses kasutati lisaks siiamitele euroopa lühikarvalisi kasse. Ametlikult tunnustati tõug 1958. aastal nime all “Foreign Shorthair” (välismaine lühikarvaline). 1974. aastal nimetati see ümber orientaalseks lühikarvaliseks (ingl. k. Oriental Shorthair).

Välimus

Võtke siiami tõust kass ja kujutage teda ette kõikmõeldavates kaleidoskoobivärvides ning mustrites – ja saategi orientaalse lühikarvalise kassi. Inglisekeelses kirjanduses on orientaalidele pandud hüüdnimi ornamentals (orientals => ornamentals), kuna sellel tõul on registreeritud üle 300 erineva värvi- ja mustrikombinatsiooni. Seega on tõenäoliselt tegemist maailma kõige värvilisema tõuga. Populaarsemad värvid on must, shokolaad, sinine, lilla, valge, punane, kreem, kaneel, aprikoos, karamell. Mustritest: ühevärviline, erinevad triipude ja täppide kombinatsioonid (ingl.k. classic tabby, spotted tabby, ticked tabby, mackarel tabby), kilpkonn, kahevärvilised, millest üks värv on valge (ingl.k. bicolour). Kõik värvid ja mustrid võivad esineda veel koos varjundiga – hõbe, suits. Silmade värv erineb samuti siiamite omast – see on smaragdroheline.

Muus osas on välimus identne siiamitega – sale, elegantne, graatsiline figuur, pikad jalad, pikk sirge saba. Pea on kiilukujuline ja silmatorkavalt suurte kõrvadega. Kasukas on lühike ja siidine. Orientaalid armastavad sooja ja ei ole sobivad meie kliimas õues käimiseks.

Iseloom

Orientaalide iseloom on sama värvikas kui nende kaunis kasukaski. Sarnaselt siiamitele on nad väga intelligentsed, uudishimulikud ja seltsivad. Nad on lojaalsed, energilised ja nõuavad palju tähelepanu. Pidev üksiolek viib depressiooni ja tervisehädadeni. Seetõttu müüvad paljud kasvatajad neid paarikaupa või nõuavad, et peres oleks üks kass juba olemas. Nad ei sobi inimestele inimestele, kes tahavad endale vaikset ja rahulikku diivanikaunistust.

Orientaalid võtavad osa kõigest, mis elamises parasjagu teoksil on – remondi tegemisel on nad kõigest hingest abiks värvimisel või pahteldamisel, sättides ennast alati just sinna kohta, mida pintsel või pahtlilabidas peaks järgmisena tabama.Samuti on nende suured lemmikud puzzled ja lauamängud.  Ikka seetõttu, et sobival hetkel elegantselt üle poolelioleva mängu kõpsides piisava segaduse tekitamisega seltskonna tähelepanu pälvida.

Pikakarvaline orientaal

Lühikarvalistel orientaalidel on mitu lähisugulast. Üks neist on pikakarvaline orientaal, selle tõu nimetus oli 2004. aastani javanees. See tõug sündis balineesi ja lühikarvalise orientaali ristamise tulemusena 1970. aastatel. See on uusim tõug idamaiste kasside kategoorias, kuhu kuuluvad veel lisaks pika- ja lühikarvalisele orientaalile siiam ja balinees ehk pikakarvaline siiam. Rahvusvaheliste organisatsioonide nagu FIFE ( Federation International Feline) poolt tunnustati pikakarvaline orientaal 1985. aastal, CFA (Cat Fancier’s Organisation) poolt alles 1995.aastal.

Tõu iseloom on sarnane kõigi idamaiste kassidega – nad on seltskondlikud, energilised, jutukad ja nõuavad palju tähelepanu. Välimus  on identne lühikarvalise orientaaliga, ainult karv on pikem ja kohevam.  Endine tõunimetus javanees pärineb selle tõu lühikese ajaloo algaastatest, kus aretajad leidsid, et graatsilise balineesi lähisugulasele tuleb nimi leida samast saarestikust. Kuna javaneesi kasukas pakub rohkem võimalikke värvi ja mustri variante, leiti et kohasem on uus tõug ristida suurema naabersaare nimega.

Külli Paap
Julia Romanjuk

Kasutatud kirjandus/Viited
B. Harr “Early Days of The Javanese”
S. Franklin “The Complete Siamese”
L. Miller “The Guide to Owning an Oriental Shorthair Cat”
O. Rakitnõh  “Sto let odinnotschestvo – ili oda dlja zavodzikam orientalnõh koshek”.
Federation International Feline – www. fife.org
Fanciers Breed Referral List - www. breedlist.com
The Cat Fanciers’ Association – www. cfa.org

noir, ma arvan, et sul on täiesti õigus. tegemist ju ongi kahe erineva tõuga, kuigi nad on omavahel üsna seotud

lisan veel et kes plaanib orientalit võtta pidagu silmas et kõigile parem oleks võtta kaks tükki korraga. seda sellepärast et kass muutub üksi õnnetuks ja inimene ei suuda talle nii palju tähelepanu pakkuda kui ta vajaks. näide on kasvõi selline et minu kiisude eelmine omanik sai ühe kassipoja tagasi kuna omanik ei suutnud temaga hakkama saada. kass lihtsalt võtab sinu teiseks kassiks ja ei jää enam absoluutselt hingamisruumi pluss aegajalt kaldub kass depressiooni. kurb ainult et ilus kass pidi jälle kodu vahetama selle asemel et nad oleks teise veel võtnud aga kõigil omad põhjused.
soovitan just selleks et selliseid asju vähem ette tuleks.

mullegi on orientaalid kuidagi südamelähedased
lemmikvärvused siis:
fawn
http://www.oca-cats.org.uk/qdig/2005/bismk.jpg
karamell
http://www.oca-cats.org.uk/qdig/2003/ocapr2.jpeg

pildid võetud siit

lilla
http://maaw.net/modules/My_eGallery/gal … 010052.jpg

[size=-1]Postitust muutis brazen: eemaldasin hotlingid[/size]

jah just:)
see fawn näeb ikka tõeliselt ilus ja armas välja. minu lemmikuteks on mustad ja valged orientalid. musta kavatsen ka millalgi võtta aga alles mitme aasta pärast ilmselt

minul on küll tegelikult hoopis sellised teadmised, et siiam ja orientaal on siiski peaaegu üks tõug. selles mõttes, et ühes pesakonnas võib olla nii siiameid kui orientaale. maskiga kassid on siiamid ja värvilised on orientaalid. muud vahet seal tegelikult pole. olles ise paljusid kasvatajate ja siiamiorganisatsioonide lehekülgi läbi käinud - need tõud on alati koos esindatud ja väga tihti on mõlemad tõud ühes pesakonnas olemas. ka minu kassi sugupuus on siiameid. ka kahel orientaalil võib mõni poleg siiam olla kui ta kannab maski tekitavat geeni.

Aga Tartus on nüüd olemas pikakarvalised orientaalid ja balineesid, samad ilusad nagu lühikarvalised.....nad on praegu 2-kuused., väga vahvad!!!!