1

(3 replies, posted in Kassivarustus)

Ma soovitaks ka siis, kui kass kraapida tahab diivanit, ruttu viia ta kraapimispuu juurde ja millegi heaga siis premeerida smile
Oma kassile tutvustasime uut kraapimispuud mängu kaudu - meelitasime ta mänguasjaga käppapidi ülespoole turnima ja siis ta ise tundis kohe, et nii mõnus on küüsi hakata teritama.

Ja päris alguses oli meil üldse päris originaalne puupakk toas, kass teadis kohe, mis sellega peale hakata big_smile

Edu!

2

(21 replies, posted in WC)

Meie kasutame ka seda kvartsliiva, nimetatakse diamond\'iteks paki peal. Proovisime ka kord neid pärleid, aga ei meeldinud, et need nii hästi veerevad.
Päris kuu aega vastupidamist on ühelt pakilt palju tahetud, vahetame umbes ka 3 nädala tagant.
Algul ostsime Dr Sterni oma, sest muu firma omasid ei olnudki saada, aga viimasel ajal oleme kasutanud mingit Soome oma, lillas pakis. Vahet eriti pole, lihtsalt otsime odavamat tavaliselt.  Kui 59 krooniga saab siis on hästi.

3

(6 replies, posted in Tutvusta ennast)

Mis Kessu elus veel juhtub...
Uskumatu, et juba aasta on möödas...

Kessust on kasvanud üks vallatu kassineiu, kellele meeldib joosta ja olla kõrgustes.

Kevadel käisime kaugel reisil ja Kessu viisime selleks ajaks Saaremaale, minu ema järelvalve alla. Kuna meil toakass, siis ei julgenud sealgi teda kohe välja lasta ja oli pigem toas. Vähemalt alguses. Ema ostis talle hoopis rakmed ja üritas temaga jalutada niimoodi. Selleks ajaks kui tagasi olime, oli juba harjunud. Aga mingi aeg hiljem lasime ta juba vabalt jooksma. Ja ei juhtunudki midagi hullu. Ju ajab oma asju siis ning õhtuks tuleb ilusti koju. Suvi läbi püüdis hiirekesi ja sügise poole paar lindugi kätte saanud. Süüa millegipärast ei viitsi neid, ainult mängib. Aga kes teab võib olla toob koju ainult need, mis kõhtu enam ei mahu?
Leidis omale peika ka naaberperest, kellega meie õues tagaajamist mängida. Lõbus.

Hiljem sügisel tõime ta linna tagasi. Mõtlesime küll, et äkki hakkab siin ka õue küsima ennast ukse juures nagu ta maal seda tegi, aga ei. Siin ta ei tea, kuskohas see koht on kust õue saab ja siin ta on jälle toakass.

Kevadel, märtsis käisime temaga ka väiksel opil, kõik läks kenasti ja sellest ajast on meil iga kahe nädala tagant ka rahu wink:D

Igati tubli kiisu. Ajab siin oma väikseid kastaneid ja pähklit taga mööda põrandat, rallitab nii et...tänagi sai kõvasti naerda.
Ja ronib... Suvel ehitas elukaaslane tühjadest pappkastidest talle võimsa maja, milles ta turnib ja millelt on kena ahju peale magama hüpata.

Siin pildil on Kessu oma Saaremaa peikaga;)

4

(6 replies, posted in Tutvusta ennast)

Tal on suht suured käpad jah:)
Ja ilvesekõrvad, mida ma seni ei olegi ühelgi kassil näinud. Kui Kessu väiksem oli, siis tulid need nagu eriti esile.

Kessule meeldib mängida kõigega, mis krabiseb. Oleme igasugu asju ostnud, aga poest tulevatest asjadest kõige parem on ostutsekk, mis kokku kortsutatud:wink:
Veel meeldib talle pisikest kastanimuna ja nööpi meie vaibatul põrandal veeretada.
OK üks poemänguasi meeldib talle ikka ka - see selline hiir, mis puudutades või liigutades piuksub.
Ja kessule meeldib hüpata.. kui mingi asjaga meelitada, et ta jookseb minu poole ja siis mänguasi talle vastu visata, siis ta kargab nagu vedrustatult õhku, mis on ka päris lahe.

Lemmiksöögi kohta ei oskagi öelda, ta sööb seni kõike, mida pakkunud oleme. Royal Canini krõbinad, peamiselt Whiskasi konservkotikesed, vahel sekka ka muid marke vahelduseks ja ka toorest kana või kala või liha. Nende viimaste peale läheb loomulikult lolliks, need igasugu konservindusest ikka üle.

5

(6 replies, posted in Tutvusta ennast)

Kurrnäu!

Minu nimi Hele ja meie peres juba peaaegu pool aastat kassineiu nimega Kessu.
Kessu on sündinud aprilli lõpus 2008 ja saime temast teada minu vanaema käest -  ta nimelt arvas, et tema kass peidab kuskil poegi. Tuli välja, et oli ainult üks. Vanaemal oli kasse juba piisavalt ja meil just mõte kass võtta - nii me sõbra saimegi.
Esimest korda kohtusimegi temaga, kui ta veel väga väike ja metsik oli.  Siis ta jäi veel kassiemme ja minu vanaema hoole alla. Paar kuud hiljem tõime ta koju.
Vanaema oli talle mingi valemiga õpetanud selgeks õiges kohas pissil käimise, nii et harjumine meie ja uue koduga ei läinudki raskelt. Võtsime talle maalt kohe kratsimispuu ka kaasa, nii et mööbel on siiani terve. Mõningatest halbadest kommetest saime veepritsiga ilusti jagu.
Kessu on väga energiline, talle meeldib väga mängida ja joosta ja turnida. Ikka veel. Mõnikord jookseb nii palju, et hakkab lõõtsutama valju häälega nagu koer. See on nii naljakas.
Saime endale toreda sõbra