1

(3 replies, posted in Kööginurk)

Ma kassipoegadel üldse ei andnud konservi. Noorem hakkas kohe RC täiskasvanute krõbinaid sööma, sest nn laste omad ei maitsenud. Konservidest ostame nüüd Gourmet konserve, ühekst konservist jätkub kahe kassi puhul 1,5-2 päevaks.

Ma arvan, et emane kiisu ikkagi tunnab, et vanem tungib tema territoorimile ja kuna uks on koht kust vana siseneb, siis on see koht kuhu märk maha panna (no hoiatus). Pissilõhna saad äädikaga ära pesta. Võibolla tasks kahe kasti süsteemi rakendada, nii et mõlemal on ona liivakast ja ma paneks nooremale selle jiust koridori.  Nõustun eelkõnelejaga, et võik nooremaga rohkem tegeleda, et stressi maandada.

3

(4 replies, posted in Ettepanekud ja mured)

Kas sa oled talle näidanud kus ja kuidas kraapida kraapimispuud? Kõigile kassidele nö kraapimispuu ei sobigi, meil on näiteks ühele kraapimispuu ja teisele kraapimisalus (matt). Võid neid proovidaja seinale/divanile ntks tsiruselise mahla pritsida (sidrun), see ei meeldi kassidele.

Asi on kindlasti territooriumis, mis nüüd on muutunud, sinu 2 aastane kiisu on uuel territooriumil, mida ilmselt hakkab nüüd vallutama ja ema kass on alles nooruk, kes ei saa aru miks teda rünnatakse (veelgi enam ta on steriliseeritud).  Minul on tänaseks mõlemad kassid lõigatud ja saavad omavahel läbi (said ka enne lõikmaist, kuigi üks oli 2 aastat varem ja teine tuli kassipojana), vahest harva ka kaklevad aga mitte vihaga vaid see on nagu enesekehtestamine. Võimalik, et kastreerimine võib aidata aga lubadust küll anda ei julge. Pigem üritaks ma nad mängima saada peale seda kui mõlemad on rahunenud ja pole enam pinges.

Ma ei harjutaks mitte kassi lapsega vaid last kassiga, sest lapse valesti käitumine võib kiisule haiget teha või vigastusi tekitada, kuna ei oska nii väikse olevusega arvestada. Kui ma oma koju kassi tõin  (õigemini 2 kassi 3 aastase vahega), siis olid neile kõik ruumid avatud ja liivakast läks sinna kus see saigi olema (vannituppa, aga vb teil saab see olema vanema lapse toas - hiljem hakkavad väljaheited ka natukse rohkem haisema ja ümber harjutada on alati raskem). Uudistas kass kõigerohkem siis kui kedagi kodus polnud ja ca paari nädalaga oli terve korter ise selgeks tehtud endae (kass näeb nagunii kõike teisiti kui inimene).
Lapsega alsutaks talle selgitamisest mida võib kiisuga teha ja mida mitte, söögi ja vetsukülastuse ajal ei segata jne, samuti kassi süllevõtmist saab õpetada, et ta kiisut maha ei pillaks. Kassid kohanevad väga kiiresti smile

Kui on tegu kärntõvega siis võtab see ca kuu aega kuni 1,5 kuud ja süstid peaks järgnema iga nädala järel (4x).

Ilmselt on tegu  kärntõvega ja sellele ühekordne salv ei aita. Mul küll kassidel pole kärntõve olnud aga tean koerte pealt, et vastab täpselt sinu poolt kirjeldatule. Kärntõve vastu aitab kõige paremini süstimine, mida tehakse ca 3-4 korda kui ma ei eks siis iga nädala tagant vms ja ongi korras. Salvi ma haavale ei paneks, sest see ummistab naga pinna ja põletik läheb muudkui edasi. Ei usu, et inimesele nii kohe nakkab. Kärntõve saab prooviga kenasti selgeks teha, seda peaks igas loomakliinikus teha saama.

Igaks juhuks lisan, et meil kass kratsis meeletult, nii et kael oli paljas ja  nahk näis puhas aga kratsis selle ikka verele ja siis olid meil veimed ja ka nende vastu saab arstilt rohtu  karvadele pritsimiseks ja saab asja korda.

8

(9 replies, posted in Tõukassijutud)

Müüja käest saadki kohe teada, kas on paberid kassipojaga kaasa anda või mitte. valdavalt on  kuulutustes ka märgitud, et loovutamise ajaks tuleb kaasa vet pass ja tõustunnistus.  Ise neid küll vormistada ei saa.

Siin peaks olema toodud ka kõik tüukassi kasvatajad: http://www.felixclub.ee/

Ma arvan, et see on kassil ja teile rohkem stressi tekitamine kui lõbus nädalavahetuse perereis puhkama. Kiisu saab kenasti kodus hakkama need kaks päeva ja teie kenast puhatud.

10

(3 replies, posted in Lood elust)

Suvel saab kass õuest igasugust söödavat alustades heinast ja lõpetades hiirte ja lindudega. Seega kui ta on õueeluga harjunud kass, siis ma eriti ei muretseks, krõbinad võivad muidugi kodus alati ees olla ja värske vesi - juhuks kui kõht tühjaks läheb. Hapukoort ja piima mina isiklikult kassile üldse ei annaks, sest see pole loomupärane toit ja enamasti loomad ei talu laktoosi (põhjustab kõhulahtisust ja seedehäireid).

Ausalt ma ei püüdnud teid süüdistada, püüdisn teid asja nägema panna läbi kassi silmade. Elus võib igasuguseid asju ette tulla, aga uskuge mind loomad ei saa tihtipeale aru miks nad üksi jäävad - nad tunnevad end mahajäetuna/hüljatuna.
Kui te ei suutnud ühtegi asjalikku soovitust välja lugeda, siis pole midagi teha, need olid kõigest nipid ja mõtted, millega sain ise tagasi lähedaseks oma kiisudega. Üks on kindel kassikäitumisprobleemid ei tekkinud üleöö ja iseenesest, alati on mingi faktor mis neid põhjustab. Alustage sellest mis on põhjus miks kass muutus ja hakake sealt edasi harutama, mis oli varem teisti.

PS. Kammige kassi seni kuni ta seda naudib ja teile vastu ei hakka, sest viimane tähendab juba seda et kass kaitseb end teie eest.

12

(3 replies, posted in Lood elust)

Kiisu  harjub varsti sellega, kes talle süüa annab, sügab, temaga mängib ja tegeleb. Ta ei unusta muidugi oma vana perenaist, kuid üldjuhul kiinudvad kassid varsti ka uude inimesse, kes neile tähelepanu osutab. Tuleb lihtsalt kannatlik olla ja mitte tema olemasolu unustada smile

Lootust on alati kui on tahtmist ja soovi, kõik sõltub juba teist endist.

Esiteks mainin ära, et mul endla last pole aga on kaks kassi kellest pidin pikalt eemal olema, nimelt läksin teise linna tööle ja kassid jäid õega. Niisiis kui varem olid nad nn minu kassid, kes minu seltsi otsisid, siis varsti sain aru, et mind küll oodatakse koju aga mitte seltsi. Kassid võõrdusid, sest mul oli nende jaoks vähe aega. Üks asi mida ma täheldasin oli see, et nad hakkasid armastama mu reisikotis magamist. Ju vist selleks, et lõhn külge jääks. Seega ootasid nad koju minu asju, mille peal magada, oli selleks siis kott, mõni voodile unustatud riideese vms. Kui olin pikemalt kodus siis loobusid nad kotis magamisest, sest ilmselt oli sellel ilmselt piisavalt kodust lõhna. Alul ma keelasin neil sinna kotti ronida aga kui nägin, et see neile meeldib ja nad lausa ootavad seda, siis  hakkasin lubama.

Kas teie ei peaks vimma kellegi peale kes teid nn hülgab ja leiab teie asemele 2 uut isikut, kellele paratamatult rohkem tähelepanu jagub?! Tunneksite end unustatu ja mahajäetuna? Ilmselt tundis nii ka teie kiisu, mingil hetkel oli teil temale järjest vähem aega, siis aga sündis uus ilmakodanik, kes sisuliselt tema koha endale võttis. Te ütlesite, et keelate tal laste riiete peal magada, laual käia kui ta sinna hüppab, magamistoas olla kui ta sinna läheb, ilmselt ka lapsele läheneda... Kui varem oli see kiisu pere keskpunkt, sest teil oli talle palju aega - ninnunännutada, süles hoida, mängida, kammida jne, siis nüüd on talle järsku kõik keelatud - ei tohi seda ja teist, hea kui üldse hingata või liikuda võib. Leidke kassile iga päev see TEMA aeg, mil tema on tähelepanu keskpunktis - temaga tegeletakse, kammitakse õrnalt mitte kohustusest, mängitakse sest see on fun mitte et peab seda tegema, sügage ja silitage teda nii nagu ta oleks ainus olevus teie elus. Ta leiab uuesti oma koha teie elus, kust ta on praegu välja tõrjutud, sest olgem reaalsed - teil pole tema jaoks aega! PS üritage temale pühendatud aeg lõpetada millegagi mis kiisule üliväga meeldib. Samuti kiitke teda, kui ta lapse juures olles õigesti käitub ja õrn on.

Võõraid ründab ta ilmselt sellepärast, et tagab oma peret kaitsta. Ning teie jalgu, et tähelepanu saada, isegi siis kui see on nn halb tähelepanu ja keelamine.

Leidke viise kuidas kiisut kiita, mitte koguaeg keelata. Talle tundub, et kogu tema elu koosnebki keelamisest. Ilmselt kraabitakse ka mööblit selleks, et te ei saa teda kätte ja samas saan ta teile kätte maksta. Depsy harrastab meil küüsi teritada mööblil siis, kui olen hommikul või õhtul vannitoas või vetsus, ta teab et ma ei saa tulla, aga samas teab et ma kuulen ja karjun ta peale. Ta on nii kaval, et kraabib seni, hoolimata keelamisest, kuni kuuleb, et ma haaran vannitoa ukselingist.

Ma saan aru et tunnete hirmu lapse tervise pärast aga kiisul peaks olema võimalus teda nuusutada ja vaadata, keelamine tähendab, et see on paha. Täpselt sama seis on ju ntks diivaniga – keelatud asja lüüakse küüned sisse. Karm võrdlus ma tean. Tutvustage talle last, silitage teda ja rääkige temaga nii nagu seda vanasti tegite – kes see beebi on ja te ta on hea. Uskuge mind, loomad saavad aru kuidas ja millisel toonil te nendega räägite.

Kindlasti võtab see kohanemine aega, raskemaks teeb selle see, et kiisu teie mehega ka sõbraks ei saanud, sest tal pole hellitusi saada kelleltki teiselt peale teie enda. Kass saab lõpuks aru, et beebi pole vaenlane vaid sõber kellega läbi saades saab ta rohkem ka teie tähelepanu.

Soovin teile kannatust ja aega! Valisite kiisu endale kõrvale siiski aastateks.

14

(1 replies, posted in Mängutuba)

Japs, meil tegi ka Suslik nii. Ootas kohe, millal uuesti saab juuksekummi minna tooma smile

15

(1 replies, posted in Pärsia)

Tere,

Karva ajamine kevadel on normaalne, talvekasukas vahetatakse õhema vastu. Seda isegi toakasside puhul. Aitab pidav kammiminie ja muidugi kvaliteetoit. Furminatoriga  saab enamusest karvadest lahti smile

Meil kraabivad ka diivanit, selle vastu aitab kraapimispuu smile Aga üldiselt nii kui teid kodus pole kipuvad ikka küüned diivanisse lööma.

Nõustun nurrumuffiga endalgi pärslane colourpoint olemas ja samas ka teine pärslane, kes lumivalge. Iseloomu järgi ei arvaks et tegemist on sama tõugu kassidega, sest nad on nagu öö ja päev smile Kui endale kassi korterisse võtsin, siis teadsin aastaid, et tahan just sellist kiisut välimuse poolest - pärslane colourpoint. Ja minu Depsy on just selline nagu ette kujutasin smile Hiljem talle seltsiks võetud teine pärslane Suslik on samuti võrratu. Iga kass on võrratu kui peremees teda lõputult armastab, ka tavaline kodukiisu nagu minu esimene kass Felix.

17

(1 replies, posted in Kööginurk)

See on tavaline käitumine. Kiskjad peidavad oma toitu, et siis hiljem selle juurde tagasi pöörduda smile

Tean et kassid tunnevad inimesi ära, kes on pikalt eemal olnud, kuid kas nad ka teisi kasse ära tunnevad nii pika aja tagant. Iseasi on see, et võib olla vana kass tahab lihtsalt seltkonda ja tunneb ennast üksikuna. Ühekordne kohtumine siin vaevalt aitab sad

No siis pööduge EMÜ loomakliinikusse Tartus (tel 5033878), kus tehakse ikka enne igasugust lõikamsit uuringud ka ja teie kiisut ravivad oma ala tõeslised profesionaalid. Olen ise seda kliinkut korduvalt külastanud ja väga rahule jäänud nii ravikvaliteedi kui arstide suhtumisega minu lemmikusse.

Meil kippusid mõlemad tuppa pissima siis kui oli innaaeg, emane eriti, see lasi sinna kuhu pähe tuli Peale steriliseerimist on kõik probleemideta kulgenud ja ei pea seda kräunumist ka taluma, kassil tundub ka mõnusam olevat. Isase lasime ka ära kastreerida, sest kippus ka mingil hetkel tegema mujale, kashjuks jäi ta ka peale kastreerimist häälekaks. Lisaks sellele et äädikas lõhna ära võtab, siis tsituseliste mahl (sidrun, apelsin, amndariinid), mis on värskelt perssitud, ei meeldi kassidele (vähemasti meie omadele) ja sellega määrides sain nad ühest nurgast pissile käimast minema smile

Kui vanad kiisud on? Üldiselt kui üks ära teeb ees häda, siis teine kipub kasvõi lõhna pärast sinnasamasse tegema, lõhnast saad lahti äädikaga pestes. Kui tihedalt kasside liivakaste puhastad? Iga päev?

Vapustavalt ilus kassipoeg! smile

Tartu EMÜ Loomakliinik oskab teile kindlasti nõu anda, seda ka siis kui te ise ka sinna kohale minna ei saa - 5033878 (24 h).

Meil käib ka sellist tuuritamist vahel, kuigi nad pole kunagi väljas käinud, v.a aknalaud smile Pigem on siis kassid õnnellikud kui paanikas, kui üks tuuritama hakkab siis teine hakkab ka.

Meil kratsis pärslane end suvel kaelat kiilaks stessist, sest viisime ta suvel maale  koos teise pärslasega ja jätsime sinna paariks nädalaks kuni reisil olime, siis vanemad hoolitsesid nende ees. Kratsis kõik karva kaelalt maha ja oli nagu paljaskaelne kass. Nüüd on karv kenasti tagasi kasvanud smile