Ma ei oska küll esitatud küsimusele vastata, aga tahan öelda, et hoidke oma lemmikud ülevaktsineerimise eest. Mina lasin ka igal aastal korralikult kompleksvaktsiini süsti teha. Ikka kõik ühe süstlaga ja turjale. Pool aastat peale viimast süsti avastasin turjal väikese muhu. See oli nn. vaktsinatsiooni sarkoom, vähkkasvaja, millest kass eluga välja ei tule.

2

(3 replies, posted in Profülaktilised võtted)

See jutt on küll nii kassidest kui koertest, aga tasub lugemist.
Annan siin veelkord väikese ülevaate vaktsineerimistest.Kasutatud on uuendatud versiooni (aprill 2007)materjale
Kõigepealt tooksin ära saksa professori Ronald Schultz`i ühes oma 2005.a. ettekandes esitatud mõtteavalduse (minu vabatõlge) - "enne, kui lemmikloomaomanikud ise seda asja enda kätte ei võta,ei muutu lemmikloomade vaktsineerimises mitte kui midagi"

¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤

20.dets.2005.a.võeti Saksamaa Põllumajandusministeeriumi poolt vastu seadus,mille järgi hakati nõudma  kohustuslikku marutaudivastast  vaktsineerimist mitte igal aastal, vaid iga 3 aasta tagant.

Saksa Loomaarstide Liit  andis aga välja  omapoolsed soovitused kaitsesüstide tegemiseks:

*   katku- ja parvoviirus. Revaktsineerimist ehk korduvat vaktsineerimist teha mitte sagedamini kui iga 3aasta tagant.

Ja ka see 3-aastane intervall on tegelikult kompromiss, kuna nii  parvo-, kui ka katkuviirusevastaste antikehade tiitri uurimine on näidanud, et mõlema vaktsiini toime kestab üle 3 aasta.

*  hepatiit .Kui kutsikaeas on hepatiidivastane kaitsesüst tehtud, siis edaspidi korduvat hepatiidivastast vaktsineerimist ei peeta vajalikuks.

*  kennelköha. Korduv vaktsineerimine - teha ainult vastavalt vajadusele (olukorrale).

*  leptospiroos.Erinevalt USA veterinaaride soovitusele peetakse Saksamaal leptospiroosi nn."core vaccine"ks ja seepärast soovitatakse teha  iga-aastast kordusvaktsineerimist( Kesk- ja Lõuna-Euroopa on leptospiroosi levikualad)

Kahjuks  peab,vaatamata uutele, kaasaegsematele vaktsinatsioonisoovitustele,ka Saksamaal suur osa veterinaare ikka veel kinni vanadest vaktsineerimis-eeskirjadest ja - ikka veel(!) soovitatakse lemmikloomaomanikele iga-aastast ja korraga mitme haiguse vastu vaktsineerimist.

Sama kasside kohta soovitan vaadata www.haustierimpfung.de

Kaitsesüst, millest peaks loobuma.

1.borrelioosivastane vaktsiin.Annab kaitse vaid väheste puugisortide vastu.Vaktsiini kõige  ohtlikumaks (võimalikuks) kõrvaltoimeks peetakse epileptilisi (langetõbe meenutavaid) krampe.

Marutaudivastane vaktsiin.

Siin on tegu surmatud mikroobitüvedaga. Korduv vaktsineerimine oleks mõttekas kolmeaastase intervalliga.

NB! Eestis on ainuke kohustuslik(seaduslik) nõue -marutaudivastane vaktsineerimine - (kahjuks ikka veel) üheaastase intervalliga, kuigi ka Eestis kasutusel olevad vaktsiinid annavad kaitse kolmeks aastaks.

Igasuguse vaktsineerimise (võimalikud) tüsistused.

1.allergilised reaktsioonid.

*  vahetult peale vaktsiinisüsti -ðokk (vajab kiiret ja kohest arstiabi)

*  näoturse, nahanähud, sügelus

*  iiveldus, oksendamine

2.teisesed reaktsioonid

*  autoimmuunhaigused:

- eeskätt autoimmuunne hemolüütiline aneemia (kehvveresus,raske punaverehaigus, sageli lõpeb surmaga)

- autoimmuunne hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus) jt.

*  närvipõletikud, -halvatused

*  eeskätt katkuvaktsiini tagajärjel tekkida võiv, krampe andev ja ravimatu ajupõletik (entsefaliit).

Esinemissagedus (olenevalt vaktsiinist) - 1 juht /10 000  kuni 1 juht/100 000 vaktsinatsiooni kohta

*  pannikuliit (nahaaluse rasvkoe põletik), vaskuliit (veresoonte põletik)jt.

*  nn.vaktsinatsiooni-sarkoom. Vaktsiini süstekohal tekkiv eriti  pahaloomuline kasvaja (vähkkasvaja).Põhiliselt kassidel. Koertel esineb üliharva.

Mida teha, kui veterinaar ikkagi tahab igal aastal ilmtingimata  jälle "kõikide"haiguste vastu minu lemmiklooma vaktsineerida?.

Saksa professori soovitus on järgmine:

"Kui lemmikloomaomanik, peate Teie ise otsustama, mida (millist kaitsesüsti) Te oma  lemmikule seekord teha lasete..Vet.-tohter peab Teie arvamust respekteerima ja mitte peale suruma oma tahtmist."

Kuidas kindlaks teha, kas "kaitse" veel kestab?

Selleks saab soovi korral määrata katku-, parvo- või marutaudiviiruste -vastaste antikehade tiitrit veres.

Ei tohi aga unustada , et "kaitse" teatud haiguse vastu ei sõltu ainult "vajalike" antikehade olemasolust ja hulgast,vaid siin tulevad lisaks mängu veel paljud teised olulised faktorid - vanus,toitumine,

Minu kassil olid ka samasugused hädad. Sõi ka ainult poetoitu, kuid erinevus on selles, et need näitajad, mis oleksid pidanud poetoidu pärast korrast ära olema, olid korras. Polnud ei kristalle, liiva jms. Käisime peaaegu neli kuud ja täpset viga ei saanudki teada. Kõik lõppes opiga.