Teema: Kaotasin ja leidsin.

Tere!
Olen nooruke, kel on suur armastus loomade vastu, kuid ei saa alati kõiki kiisusid ja kutsusid ning muid loomi koju võtta. Kodu liiga pisike.
Võtsin kunagi kiisu, kes oli nö. Tuxedo kass. Mustvalge. Nimeks Täpi. Kaotasin ta surmavale haigusele aprilli viimasel päeval. Loomaarsti juures hakkas kiisu käima viimastel päevadel iga päev. Pidime  tegema eutanaasiat. Lahkamisel selgus, et tegime eutanaasia isegi liiga hilja. Kopse oldi haiguse poolt juba rünnatud. Spekuleerisime kas haigus oli FIP(kasside kurikuulus surmaga lõppev viirus e. kõhukelme põletik) või selja-või peaaju kasvaja. Kahjuks ei saanudki teada. Igatahes pidin ma kõik kohad puhtaks tegema keeva veega - söögi-jooginõud, mänguasjad ja pissipoti ning transpordi kasti. Viirus levib ka peale looma surma.
Viis päeva hiljem tundsime emaga, et meie elus oleks nagu i-l täpp puudu. Võtsime loomakliinikusse eutanaasiat tegema toodud terve kassi. Valge poiss ja nüüd ta tunneb rõõmu meie juures olemisest. Olen südames ikka kurb, et Täpit pole. Elu võib vahel olla ikka väga julm ja samas midagi head.
Ma ikka igatsen Täpit, kuid vaatan armastavalt ka Jassi(valge poiss). Ta on iseloomu poolest ikka väga eriline ja kassilikult mänglev. Loodan, et omanikud, kes kaotavad loomad haigusele, saaksid südamevalust üle niimoodi, et vähemalt katus ära ei sõidaks. Minu emal sõitis.

Thumbs up Thumbs down