1

Teema: 2+6 kassi

Nagu pealkirjas öeldud, on meie peres hetkel kaheksa kassi. Kuigi sellist kassiarmeed pole kunagi plaanid olnud pidada.
Aga alustame siis algusest. Ca 7 aastat tagasi otsustasin, et aeg on võtta perre üks väike kassike. Käisin mitu korda varjupaigas luurel ning ühel korral leidsingi sealt eest ühe piskese karvapalli. Paberid allkirjastatud, pistsin kassipoja põue ja sõitsin koju. Bussis vaadati küll veidralt, kui mu põuest haledad mjäud tulid. Kodus panin kassipoja põrandale. Mitte mingisugust hirmu ta ei tundnud. Vaatas kogu korteri üle ja keeras magama. Nimeks panin talle peenutseva Kassandra, lühend Kassu. Püsivaks nimeks sai ta aga Kass.
Ta on tõeline nunnu. Suur, koheva karvaga ja ülisõbralik kass. Laisk ka.
Vahel, kui ta rihma otsas õue jalutama sai viidud, siis selgus, et ta on ka kaunikesti ülbe. Susises võõrastes hoovides peesitavate kasside ja koerte peale.
Vahel mõtlesime, et kui Kassu elupäevad peaks kunagi lõppema (mida loodetavasti ei juhtu), siis võtame endale sfinksi. Lihtsalt vahel oli nii siiber kassikarvadest.
Aga eelmise aasta oktoobris löödi pereelu sassi. Mees nimelt leidis hoovist ühe rääbaka noore kassi. Minul muidugi süda hale. Ilmad olid tormised ja kass nii otsis inimeste lähedust. Tassisin ta tuppa ja panin vannituppa kinni, et Kassu kallale ei saaks. Helistasin varjupaika ja tellisin sealt kassipüüdja järgi.
Selle aja jooksul, kui me seal vannitoas kassipüüdjat ootasime, lasin kassidel üksteist nusutada. Üllataval kombel Kassu agressiivsust välja ei näidanud.
Kui hulkur minema viidi, jäi minul süda kripeldama. Vaevalt, et selline tavaline nälginud triibik sadade teiste kodu otsivate kasside seast silma jääb. Ilmselt ootab teda ees magama panek.

Juba järgmisel päeval läksin varjupaika ja tõin selle kassi tagasi. Temast sai meie pere uus liige. Nimeks panime Pisike. Kassid omavahel leppisid kiiresti. Parimad sõbrad nad just ei ole, kuid vahel ikka mängivad koos, nii et asjad lendavad.
eks Pisikesega on tulnud maajja ka palju muresid. Ta on üsnagi kasvatamatu kass. Ronib laua peal, varastab kõike söödavat, õgib meeletult, viletsa hügieeniga jne. Lisaks kõigele selgus umbes kuu aega peale kassi koju võtmist, et ta on tiine. Ja nii saimegi detsembri alguses kaheksa kassiga pereks.

Mees on ülitige. Lubab mnd koos kassikarjaga kuuri elama saata. Vahel ma isegi mõistan teda. Meie kodu haiseb kassikonservi ja väljaheidete järgi. Midagi söödavat ei saa kuhugi ripakile jätta. Saia ja leibaa peidame praeahju. Pidevalt on räpased käpajäljed laua peal. Lisaks väikeste kassipoegade õnnetused toanurkades jne.

Praegu loodan vaid, et kassipoegadele saaks kiiresti head kodud ning Pisike ehk peale oppi veidi viisakamaks muutub.

Thumbs up Thumbs down

2 Viimati muutis *AnnikAngel* (15.01.2013 12:16:47)

Vasta: 2+6 kassi

Väga tore on lugeda, et pakkusid kahele varjupaiga kassile kodu. Aga paraku on jah nende tänavakasidega vahepeal väga raske.
Usun, et pärast opi tõesti läheb kass rahulikumaks ja kodusemaks, minul selline kogemus olemas mitme kassiga.
Tahaks väga näha pilte ka smile

Kas kassipoegadest kuulutusi olete juba kuhugi pannud? Mida rohkem kuulutate, seda suurem võimalus, et keegi neid endale tahab.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: 2+6 kassi

Meil plaanis märtsi alguses endale väike kiisu võtta. Kas oleks võimalik ka mõnda pilti poegadest näha?


Katioon kirjutas:

Nagu pealkirjas öeldud, on meie peres hetkel kaheksa kassi. Kuigi sellist kassiarmeed pole kunagi plaanid olnud pidada.
Aga alustame siis algusest. Ca 7 aastat tagasi otsustasin, et aeg on võtta perre üks väike kassike. Käisin mitu korda varjupaigas luurel ning ühel korral leidsingi sealt eest ühe piskese karvapalli. Paberid allkirjastatud, pistsin kassipoja põue ja sõitsin koju. Bussis vaadati küll veidralt, kui mu põuest haledad mjäud tulid. Kodus panin kassipoja põrandale. Mitte mingisugust hirmu ta ei tundnud. Vaatas kogu korteri üle ja keeras magama. Nimeks panin talle peenutseva Kassandra, lühend Kassu. Püsivaks nimeks sai ta aga Kass.
Ta on tõeline nunnu. Suur, koheva karvaga ja ülisõbralik kass. Laisk ka.
Vahel, kui ta rihma otsas õue jalutama sai viidud, siis selgus, et ta on ka kaunikesti ülbe. Susises võõrastes hoovides peesitavate kasside ja koerte peale.
Vahel mõtlesime, et kui Kassu elupäevad peaks kunagi lõppema (mida loodetavasti ei juhtu), siis võtame endale sfinksi. Lihtsalt vahel oli nii siiber kassikarvadest.
Aga eelmise aasta oktoobris löödi pereelu sassi. Mees nimelt leidis hoovist ühe rääbaka noore kassi. Minul muidugi süda hale. Ilmad olid tormised ja kass nii otsis inimeste lähedust. Tassisin ta tuppa ja panin vannituppa kinni, et Kassu kallale ei saaks. Helistasin varjupaika ja tellisin sealt kassipüüdja järgi.
Selle aja jooksul, kui me seal vannitoas kassipüüdjat ootasime, lasin kassidel üksteist nusutada. Üllataval kombel Kassu agressiivsust välja ei näidanud.
Kui hulkur minema viidi, jäi minul süda kripeldama. Vaevalt, et selline tavaline nälginud triibik sadade teiste kodu otsivate kasside seast silma jääb. Ilmselt ootab teda ees magama panek.

Juba järgmisel päeval läksin varjupaika ja tõin selle kassi tagasi. Temast sai meie pere uus liige. Nimeks panime Pisike. Kassid omavahel leppisid kiiresti. Parimad sõbrad nad just ei ole, kuid vahel ikka mängivad koos, nii et asjad lendavad.
eks Pisikesega on tulnud maajja ka palju muresid. Ta on üsnagi kasvatamatu kass. Ronib laua peal, varastab kõike söödavat, õgib meeletult, viletsa hügieeniga jne. Lisaks kõigele selgus umbes kuu aega peale kassi koju võtmist, et ta on tiine. Ja nii saimegi detsembri alguses kaheksa kassiga pereks.

Mees on ülitige. Lubab mnd koos kassikarjaga kuuri elama saata. Vahel ma isegi mõistan teda. Meie kodu haiseb kassikonservi ja väljaheidete järgi. Midagi söödavat ei saa kuhugi ripakile jätta. Saia ja leibaa peidame praeahju. Pidevalt on räpased käpajäljed laua peal. Lisaks väikeste kassipoegade õnnetused toanurkades jne.

Praegu loodan vaid, et kassipoegadele saaks kiiresti head kodud ning Pisike ehk peale oppi veidi viisakamaks muutub.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: 2+6 kassi

Kassipoegade pilte saab vaadata siin: https://www.osta.ee/otsitakse-inimest-32756001.html

Thumbs up Thumbs down

Vasta: 2+6 kassi

Tervist. Väga tore kiisulugu teil.
Ma kirjutaksin ka oma kiisukese loo siia.(olen 10 aastat vana)

Tahtsin siis ükspäev um. kell 5 õue minna.(elan korteris)Läksin maja ette ja näen,et seal istub imepisike ja nunnu kiisukene. Kiisu oli vast vaevu 6-7 nädalat vana.Jooksen siis kiiruga tuppa ja teatan emale ka sellest.
Emme tuleb õue ja annab kiisukesele vorsti.Kiisukesel muidugi nurrumeeter põhjas ja julgesime teda sülle võtta.Kui mina ka lõpuks ta sülle sain oli tunne et ta on õige kass meie perre.Ise rääkisime peres koguaeg et kassi ei võta-kes tema eest hoolitseb.Ja kui tuppa ta võtsime siis panime põrandale ning lasime tal kõik kohad läbi nuusutada.Alguses ta muidugi tagatuppa ei julgenud minna käis mööda elutoa diivaneid ringi.Emme aga avastas et tal on kirbud.Pesime ta siis ära ja kiikuke nii vaikne-tegi ainult ühe miu.Kui viimaks vee alt ära sai oli teine vast õnnelik.Jätsime ta siis endale ja öösel oli kõigil väike ärevus sees,et mis kiisuke ka teeb. Enne proovisime juba üht suurt isast kassi nimega Tiki.Oli siis meil maalt toodud, võtsime ööseks ja mäugus terve öö, niiet tema meile ei sobinud.Aga kiisuke ei teinud aga ühtegi piuksu.Kõndis mööda tuba ringi.Järgmine päev siis panime kiisupreilile nime, Roosi.Hiljem kui juba 4-5 kuune hakkas ta kõvasti magama.Niiet hakkasime juba kutsuma seda "pussamiseks".Hakkas siis palju palju pussama.Lõpuks sai ta endale ka hüüdnime Pussum. Selline oli minu kiiisulugu (:

Thumbs up Thumbs down