Ise elame korteris, aga vanaemal on eramaja mille hoovist üks nurk on spetsiaalselt lemmikute surnuaiaks tehtud. Kuna ta on seal juba ca 40\'ndate lõpust elanud, on "surnuaial" ka päris mitmeid hauakive juba. Kassid, merisead jms väikeloomade matmiseks oleme teinud mingist tugevamast karbist/kastist kirstu, selle tekkide ja rätikutega ära vooderdanud ja siis looma selles maha matnud, peale matmist tuleb leida sobiv hauakivi ja lilli ka ikka panna. Nimesid ei ole peale graveerinud, kuna meil on endil kõik kohad ja kivid meeles, kus kes puhkab. Koera matmiseks tuleb organiseerida mõni suurem kast, aga kuuris leiduva puumaterjaliga ei ole probleemi olnud. Ikka saab tehtud. Vooderdus samamoodi, kivi ja lilled etc.
Kui mul peaks mõni kass ära surema korterist (ptui ptui ptui), siis viin ta siiski vanaema juurde surnuaiale puhkama.
Ei saa aru inimestest, kellel on aastaid lemmikloom olnud ja tolle surma korral viskavad nad ta lihtsalt prügikonteinerisse. Tegu ei ole prügiga, vaid kalli lemmiku maiste jäänustega ju...
Muideks, Tiiger lahkus meie seast eelmise aasta novembris. Kuidagi imelik on vanaemal külas käia, kui teda seal enam ei ole...
Himps & Joonas... kaks kollast karvakera
