Teema: Kui majja saabub inimbeebi

Kuna vajan väga abi ja probleem on suur, siis kirjutan natuke pikemalt. Loodan, et keegi tark inimene jõuab läbi lugeda ja meid aidata, sest siiani olen kuulnud ainult soovitusi kassi magama panemisest ja see on minu jaoks välistatud.
Nimelt oli mul hea käitumisega musterkass, kellest on praeguseks saanud agressiivne ja ohtlik põrguline.
Algas kõik rohkem kui 2. aastat tagasi, kui ma pisikese valge karvapalli omale koju tõin. Ta oli siis umbes 3-kuune. Kuna ta on minu esimene kass, siis lugesin siin palju teemasid ja üritasin kõik teha nii, et ta oleks parim kaaslane mulle. Keelasin tal mängida käte-jalgadega ja laua peal jalutada, ideaalselt hästi kasutas oma wc-d ja õnnetus  juhtus vaid korra, kui ma ta kogemata olin tuppa lukustanud ja ta potile ei pääsenud.
Kõik hakkas vaikselt muutuma siis kui kolisime. Meie perre lisandus ka üks meesolevus(minu abikaasa).
Ma arvan, et esimese vea tegin ma siis, kui panin kassi wc uues kodus koridori. Üsna lähedal olid ju jalanõud ja kiisu hakkaski aeg-ajalt ka jalanõudesse oma häda tegema. Nii minu kui mehe omadesse.
Lisaks hakkas ta mööblit kraapima.
Natuke olukord paranes kui kolisime suuremasse korterisse, kus sain tema poti jälle vannituppa panna. Siis mõnda aega probleeme polnud, kui jalanõusid vedelema ei jätnud ja neid riiulis hoidsime.
Olin kodune ja nunnutasin kassi palju, päevasel ajal oli ta mul pidevalt süles või jooksis kaasa kuhu iganes ma läksin. Mõningaid probleeme esines siis kui ma kodust väljas käisin. Siis kas tegi jälle loigu tuppa või kraapis mööblit.
Edasi juhtus nii, et olin paar kuud kodust eemal, haiglas, ja kuna mehe ja kassi läbisaamine niigi väga hea loigutamise jm probleemide pärast polnud, siis ei saanud kiisu ka palju tähelepanu. Õhtuti vaid paar tundi süles istumist. Kammida mehel ta end eriti ei lubanud ja nädalavahetuseti oli ta täiesti üksi kodus (ka päeval tööajal), sest mees oli meid ja uut inimbeebit külastamas teises linnas.
Seega oli sülekassist saanud päevi ja nädalavahetusi üksi veetev kiisu. Üllatavalt siiski palju probleeme logutamise ja kraapimisega polnud.
Hullemaks läks asi siis kui saabusime koju uue inimbeebiga. Kassil alguses beebi vastu huvi polnud. Küll aga beebi asjade.. Ta tahtis magada kõikjal beebi asjade peal. Ei tea, kas tegin õigesti, aga keelasin teda iga kord.
Nüüd paari kuuga on asi aina hullemaks läinud. Kui keelan (tõstan ära ja ütlen kõvasti "paha kiisu") teda, sest ta on beebi voodis maganud, siis ta läheb ja pissib täis mõne teise lapse asja. Ta ründab magavat ja liikumatut beebit. Ta hüppab kinni minu jalga kui mul on laps süles ja siis jookseb ära. Ründab külalisi, kas hammustades ja ära joostes või siis hakkab kinni kätte/jalga ja pean ta lahti kangutama. Kraabib pidevalt mööblit. Ründab mind, kui üritan teda kammida (varasemalt polnud see probleem ja nurrus kammimise ajal).
Võib-olla jäi midagi mainimata.. tundub, et meie kiisul on olemas kõik käitumisprobleemid, mis võimalik.
Jah, ma tunnistan, et kiisu saab vähem tähelepanu kui varem, kuid loodan asja ka nii toimima saada. Täielikult toetab mind/meid mu abikaasa, kes on hea meelega valmis kiisu "ümberkasvatamises" osalema, sest ta saab aru kui oluline see väike karvakera mulle on.
Kõik teised tuttavad "kassiinimesed" soovitasid kiisu magama panna. Kui loomakliinikusse helistasin, siis sealt soovitati mulle rahustavaid tilkasi, mida toidu sisse panna, kuid ka eriti lootust ei antud ja öeldi, et "nii seda kassi pidada ei saa".

Esialgu ehk oskategi nõu anda mulle, kuidas ma temaga edasi käituma peaks. Kuidas keelata, kui ta midagi keelatut teeb? Veeprits väiksena meile ei mõjunud.
Magamistoas kass käia ei tohi (ja pole kunagi tohtinudki), kuigi ta sinna pidevalt ikka hiilib ja jookseb siis voodialla. Kas teha voodialune tühjaks ja järjepidevalt ta sealt iga kord ikka välja ajada?
Mis teha, kui ta lapse asjade peale magama sätib ennast? Mul iseenesest pole midagi selle vastu kui ta lapse asjade peal on, kui see kiisu ja lapse headele suhetele kaasa aitaks.
Mis teha, kui ta laua peale vm keelatud kohtadesse ronib? Olen iga kord teda keelanud ja kõvasti öelnud "paha kiisu", siis hüppab maha ja jookseb ära, kuid järgmine kord ikka läheb keelatud kohta. Võrreldes kõige muuga on aga see väike mure...
Kas ja kuidas kassi karistada kui ta oma loigu teeb vale koha peale?
Kas äkki natuke elamist ümber teha - kassile rohkem "oma kohti" ja mänguasju? Praegu on tal üks aknalauani ulatuv ronimispuu, kus talle ka meeldib magada ja üks kraapimispost, mida ta ka tublisti kasutab. Väikseid asju käpaga taga ajab ikka, need juba kõik kuskile diivani alla, kappide alla kadunud. Teen talle ise paberist ja nöörist mänguasja ja mängime sellega, sest poodides müüdavatest saab ta kiiresti jagu.
Ja mis kõige hullem - mida teha ründava kassiga? Eriline viha on tal beebi ja minu peale. Kas hakata talle näiteks koos beebiga süüa panema, võtta kass ka sülle kui beebi minu lähedal on? Või jätta beebi üldse selliseks asjaks, kelle lähedal kass ei või üldse olla? Kuidas käituda, et see halb ründamise komme välja juurida? Äkki unustada esialgu kõik muu ja keelata vaid siis kui ta ründab? Kui iga mööbli kraapimise peale keelata, siis ma ainult keelangi teda terve päev ja paideks jääb vähe aega.
Praegu on mu kass ohtlik lapsele ja ma ei saa neid hetkekski samasse ruumi jätta. Kas üldse enam kunagi saan?

Kõiki soovitusi mitte arvestades oleme me otsustanud kassi mitte magama panna ja üritada leida temas uuesti see tore kiisu, kellega probleeme polnud... või siis pideva jälgimisega hakkama saada kuni laps on piisavalt suur, et end ise kassi eest kaitsta.
Ma saan aru, et asjad on väga käest ära läinud ja ei oska ise enam kuidagi edasi minna. Ehk leidub mõnigi soovitus, mis aitab meie kiisul end paremini tunda, et ta ei peaks nii käituma.
On meil lootust?

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kui majja saabub inimbeebi

Lootust on alati kui on tahtmist ja soovi, kõik sõltub juba teist endist.

Esiteks mainin ära, et mul endla last pole aga on kaks kassi kellest pidin pikalt eemal olema, nimelt läksin teise linna tööle ja kassid jäid õega. Niisiis kui varem olid nad nn minu kassid, kes minu seltsi otsisid, siis varsti sain aru, et mind küll oodatakse koju aga mitte seltsi. Kassid võõrdusid, sest mul oli nende jaoks vähe aega. Üks asi mida ma täheldasin oli see, et nad hakkasid armastama mu reisikotis magamist. Ju vist selleks, et lõhn külge jääks. Seega ootasid nad koju minu asju, mille peal magada, oli selleks siis kott, mõni voodile unustatud riideese vms. Kui olin pikemalt kodus siis loobusid nad kotis magamisest, sest ilmselt oli sellel ilmselt piisavalt kodust lõhna. Alul ma keelasin neil sinna kotti ronida aga kui nägin, et see neile meeldib ja nad lausa ootavad seda, siis  hakkasin lubama.

Kas teie ei peaks vimma kellegi peale kes teid nn hülgab ja leiab teie asemele 2 uut isikut, kellele paratamatult rohkem tähelepanu jagub?! Tunneksite end unustatu ja mahajäetuna? Ilmselt tundis nii ka teie kiisu, mingil hetkel oli teil temale järjest vähem aega, siis aga sündis uus ilmakodanik, kes sisuliselt tema koha endale võttis. Te ütlesite, et keelate tal laste riiete peal magada, laual käia kui ta sinna hüppab, magamistoas olla kui ta sinna läheb, ilmselt ka lapsele läheneda... Kui varem oli see kiisu pere keskpunkt, sest teil oli talle palju aega - ninnunännutada, süles hoida, mängida, kammida jne, siis nüüd on talle järsku kõik keelatud - ei tohi seda ja teist, hea kui üldse hingata või liikuda võib. Leidke kassile iga päev see TEMA aeg, mil tema on tähelepanu keskpunktis - temaga tegeletakse, kammitakse õrnalt mitte kohustusest, mängitakse sest see on fun mitte et peab seda tegema, sügage ja silitage teda nii nagu ta oleks ainus olevus teie elus. Ta leiab uuesti oma koha teie elus, kust ta on praegu välja tõrjutud, sest olgem reaalsed - teil pole tema jaoks aega! PS üritage temale pühendatud aeg lõpetada millegagi mis kiisule üliväga meeldib. Samuti kiitke teda, kui ta lapse juures olles õigesti käitub ja õrn on.

Võõraid ründab ta ilmselt sellepärast, et tagab oma peret kaitsta. Ning teie jalgu, et tähelepanu saada, isegi siis kui see on nn halb tähelepanu ja keelamine.

Leidke viise kuidas kiisut kiita, mitte koguaeg keelata. Talle tundub, et kogu tema elu koosnebki keelamisest. Ilmselt kraabitakse ka mööblit selleks, et te ei saa teda kätte ja samas saan ta teile kätte maksta. Depsy harrastab meil küüsi teritada mööblil siis, kui olen hommikul või õhtul vannitoas või vetsus, ta teab et ma ei saa tulla, aga samas teab et ma kuulen ja karjun ta peale. Ta on nii kaval, et kraabib seni, hoolimata keelamisest, kuni kuuleb, et ma haaran vannitoa ukselingist.

Ma saan aru et tunnete hirmu lapse tervise pärast aga kiisul peaks olema võimalus teda nuusutada ja vaadata, keelamine tähendab, et see on paha. Täpselt sama seis on ju ntks diivaniga – keelatud asja lüüakse küüned sisse. Karm võrdlus ma tean. Tutvustage talle last, silitage teda ja rääkige temaga nii nagu seda vanasti tegite – kes see beebi on ja te ta on hea. Uskuge mind, loomad saavad aru kuidas ja millisel toonil te nendega räägite.

Kindlasti võtab see kohanemine aega, raskemaks teeb selle see, et kiisu teie mehega ka sõbraks ei saanud, sest tal pole hellitusi saada kelleltki teiselt peale teie enda. Kass saab lõpuks aru, et beebi pole vaenlane vaid sõber kellega läbi saades saab ta rohkem ka teie tähelepanu.

Soovin teile kannatust ja aega! Valisite kiisu endale kõrvale siiski aastateks.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kui majja saabub inimbeebi

Teie postitus teeb mulle väga haiget ja tunnen nagu süüdistaksite mind selles, et olen kassi hooletusse jätnud. Võib-olla väljendasin end oma esimeses postituses valesti, kuid see, et ma kassist 2 kuud eemal oli, see oli möödapääsmatu, sest ma olin haiglas intensiivravis. Ilma haiglas viibimiseta poleks praegu ei mind ega ka mu last. Seega on väga inetu öelda, et ma jätsin maha oma kassi või hülgasin ta. Abikaasa oli nädala sees kodus ja terve see aeg, kui ta polnud tööl, siis ta rääkis minuga arvuti taga ja kass oli tal süles. Jah, see on vähe, sest ta ei kamminud teda ja ei mänginud, kuid selline elukorraldus oli tol hetkel möödapääsmatu.
Samuti pole beebi tema kohta endale võtnud. Ma üritan iga õhtu teda kammida (kuni hammustamise ja küünistamiseni). Kes on öelnud, et ma teen seda kohustusest või üldse kuidagi teistmoodi kui varem?
Samuti pole laua peal käimise keelud ja magamistoas käimise keelud tekkinud üleöö. Üleöö on tekkinud see, et kass on neid reegleid rikkuma hakanud.

Väga valus on lugeda neid süüdistusi, arvestades seda, et mina ja mu abikaasa oleme ainsad, kes tahavad kiisut korda saada. Kõik teised mu tuttavad, ka loomaarst, ütles, et sellisest kassist enam kodulooma ei saa ja on ohtlik (loomaarsti sõnad!) sellist looma edasi pidada.
Ma teen siin suurt tööd selle kassiga, lisaks veel lapse terviseprobleemid ja magamata ööd, mida vaid teised emad mõistavad. Seega tunnen ma, et teen hoopis midagi head ja selline postitus on üleliigne. Seda enam, et ühtegi konkreetset soovitust, millest abi võiks olla, ma ei leidnud.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: Kui majja saabub inimbeebi

Ausalt ma ei püüdnud teid süüdistada, püüdisn teid asja nägema panna läbi kassi silmade. Elus võib igasuguseid asju ette tulla, aga uskuge mind loomad ei saa tihtipeale aru miks nad üksi jäävad - nad tunnevad end mahajäetuna/hüljatuna.
Kui te ei suutnud ühtegi asjalikku soovitust välja lugeda, siis pole midagi teha, need olid kõigest nipid ja mõtted, millega sain ise tagasi lähedaseks oma kiisudega. Üks on kindel kassikäitumisprobleemid ei tekkinud üleöö ja iseenesest, alati on mingi faktor mis neid põhjustab. Alustage sellest mis on põhjus miks kass muutus ja hakake sealt edasi harutama, mis oli varem teisti.

PS. Kammige kassi seni kuni ta seda naudib ja teile vastu ei hakka, sest viimane tähendab juba seda et kass kaitseb end teie eest.

Thumbs up Thumbs down