kassid kisuvad

Kui kellelgi on häid mõtteid, näpunäiteid või tähelepanekuid, palun andke lahkesti teada :wink:
Asi puudutab Sally ja tema ema Luise omavahelist läbisaamist. Luise elab maal, Sally käib seal meiega kaasas nädalavahetusel/puhkuse ajal. Asi selles, et viimasel ajal ei saa nad kuidagi koos oldud: Luise õsiseb, susiseb ja paneb Sallyle igal võimalusel käpaga (küüned väljas). Otsest kallaletungi ja karvad-lendavad-kaklust pole veel olnud, kuid mida aeg edasi, seda hullemaks läheb. On igati mõistetav, kui ema ajab ära oma juba 4-5 kuu vanust poega, kes ikka veel tissi otsa tahab ronida. Saan ka aru, et Luise võib mõelda, et: "mina olin siin esimesena, see on minu territoorium, need on minu inimesed, sina oled sissetungija!" Aga et ta oma lapse vastu sellist otsest vaenulikkust üles näitab ... Kusjuures Sally Luiset aktsepteerib, st ei õsise vastu ja hoiab aupaklikku kaugusesse. Olen Luiset rohkem paitanud ja kassitanud, et ta tunneks, et ta on endiselt väga kallis kass. Mida veel teha, ei tea. Saaks olukorra vähemalt selliseks, et nad suudaks ilma suurema jamata ühes ruumis olla, sõprust on vist mõttetu loota.