1

Teema: Kassinäitus Tartus v oli see loomaaed?

19. aprillil oli Tartus kassinäitus.
Ma olin nii elevil tol hommikul, kuna pole sattunud väga tihti näitustele. Viimane kord oligi vist 2002 aastal Tallinnas...
Igatahes nagu ma ennem mainisin ootused olid väga suured. Läksin siis kohale, järjekord oli maru pikk. Ma vist ootasin 15-20 minutit jäjekorras. See mind üldse ei häirinud, vastupidi mul oli heameel, et kassi armastajaid nii palju on.

Lõpuks kui ma sinna ruumi sisse sain oli mul nii palav ja ruum oli nii  kohutavalt umbne. Sõna otseses mõttes viska kirves lakke ja see sinna jääbki. Viskasin ruumile korra pilgu peale, et üldpilti saada.... esimene emotsioon ei olnud head. Suur pettumus oli, et ruum nii väike ja puurid, milles kassid istusid/magasid/karjusid olid nii kõrvuti... puuri vahe vist oligi mingi 10cm.
Kui ma lõpuks esimese kassini jõudsin siis ma ei saand aru kas ta on tõukass v kodukass... ja polnud ka kellegi käest küsida, kuna omanikku polnud seal. Ma siis küsisin tüdrukute käest, kes teiselpool puure istusid oma kassidega, et kelle kass see on. Nemad ei osanud öelda. Ütlesid, et nad hommikust saati pole peremeest näinud. Mul tekkis küll viha selle omaniku vastu. Võibolla on asi minu ebapädevuses ja vbolla niimoodi näitustel asjad käivadki aga mul oli nii kurb seda kiisut vaadata. Ta lihtsalt istus selg meie poole. Mingid kasvatamatud lapsed püüdsid teda torkida puuri vahelt. Kass ei reageerinud sellele. Ta oli lihtsalt nii solvunud.

Edasi liikudes istusid puurides uimased kodukassid, üks kass oli lausa puurist välja tõstetud lauapeale vedelema, et kõik see tohutu rahvamass ja kasvatamatud lapsed saaksid seda vaest loomakest torkida ja näppida.

Siis ma jõudsin järgmise puurini, kus magas valge kass. Kindluse mõttes küsisin omanikult, et kas see on kodukass? Omanik isegi ei vaevunud minu juurde tulema, et rääkida oma loomakesest. Ta rahulikult istus pingi peal, minust 2 meetri kaugusel ja pomises tasasel häälel "jah". Tema ebaviisakus väga ärritas mind. Ma siis vaatasin seda kassi veelkord hoolikamalt ja kass ka ei tahtnud minuga suhelda. Vaatas mulle korraks oma punaste silmadega otsa, kolmas silmalaug poolde silma ning silmast jooksis kollast eritist. Kassikasukas meenustas mulle pesemata juukseid. Siis ma ütlesin sellele omanikule kõvahäälega, et teie kassil on silmapõletik. Ta ei teinud minust välja, vaatas kõrvale. See nii kohutavalt vihastas mind. Mida kuradit sa lähed näitusele oma haige kassiga ja seda enam kui sa ei taha suhelda inimestega.

Edasi liikudes olid õnneks toredad tõukassi omanikud, kes hoidsid oma kassi süles, kuna ta oli väga hirmunud ja suhtlesid inimestega. Hoolimata sellest, et inimesed olid juba sadu kordi küsinud, et mis kassi nimi ja kui palju maksab jne jne jne. Suutsid need inimesed väga meeldivaks jääda. Ja kui ilusti küsisid siis sai ikka sfinksi ka ära katsutud smile

Kõige kurvem oli see ikkagi, et u pooled v natuke vähem kassidel polnud omanikku kaasas. Keegi mainis, et nad on siia Tallinnast saadetud. MISMÕTTES nagu?!
Ma mäletan, et üks kass oli ikka endast nii väljas. Tundus nagu tahaks ta pissile.. hullult kraapis oma aset ja ta oli nii närviline. Aga kõik, kes ümberringi ainult kehitasid õlgu ja ütlsedi, et pole minu kass. Juua poldud ka nendele kassidele pandud. Üks kiisuke oli oma aseme täis oksendanud ja keegi ei koristanud seda, kuna see polnud kellegi kass...Põhjus miks ma loomaaias ei käi on see, et mind nii kurvastab see pilt. Kuidas nt liivakass (kes sarnaneb oma välimuselt ja suuruselt kodukassiga) peab elama mingi 5-10 ruutmeetri peal. See teeb nii haiget.:(

Müün kassiteemalisi ehteid- http://www.pildialbum.org/user/bast

Vasta: Kassinäitus Tartus v oli see loomaaed?

http://foorum.kass.ee/viewthread.php?tid=3414