1

Teema: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Tere,

vabandan, kui kusagil seda teemat siin käsitletud on, aga ei olnud hetkel aega hakata otsima.
Minu olukord/küsimus on selline, et meil on kodus Taksikoer, 3-aastane. Selline kergelt närviline, kasside suhtes löövad jahiinstinktid välja.
Koer elab muidu vanematega, kuid kord nädalas väisab ka minu korterit.

Kas oleks võimalik neid kuidagigi sõpradeks-tuttavateks-vms teha smile?

On kellelgi sama olukord olnud või oskab keegi äkki ka teaduslikku näidet tuua.

Oleksin igasuguste vihjete ja nippide eest vägagi tänulik smile

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Niipalju kui mina koertest tean, on taksid üsna isepäised ja kangekaelsed. Kui ta elaks igapäevaselt koos kassiga, ehk oleks lootust neid lepitada. Mõnele koerale on jah kass - jahisaak. Aga ehk keegi koerafänn siin teab ka mingit nõu anda.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

tõsi ta on.
meie sugulastel on kass ja ütleme nii, et Tripiga pole nad just kõige suuremad sõbrad.
asja teeb irooniliseks veel ka see, et kassi nimi on Kessu smile

samas. kas nt selline olukord tuleks kõne alla, et kui koer on siin, siis hoida kassi ühes toas ja koera teises.
kuigi arvan, et koer läheks vist hulluks sellise asja peale.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Mul on ka suguvõsas kaks taksi, kellest üks tegelikult päris minu oma, aga jäi pärast omaette kolimist ema juurde (ema ei raatsinud kaas anda smile) kassi võttes mõtlesin ka, et ehk annab neid kuidagi omavahel tutvustada, aga sellest mõttest loobusin peagi, sest ka meie taksidel lööb kasse nähes väga tugev jahiinstinkt välja.
Korra isegi proovisin enam-vähem neutraalsel pinnal üksteisele näidaya. Selle peale läksid aga koerad täiesti pöördesse ja vaene ruudi oli nii shokis et silmad jooksid vett sad
Kass ehk polekski niiväga ehmunud, aga taksid on reeglina väga lärmakad ja hakkavad kohe hüplema/karglema. See hirmutabki kõige rohkem ära.
Samas pean aga ütlema seda, et teine taks (minu onu oma) on paari kassiga suht hea läbisaamisega olnud. Nii et see, kas tutvusest asja saab, oleneb suuresti ka kassi julgusest. Kui kass kohe jooksma paneb - jaht ja tagaajamine; kui ei pane - lootus lähemaks tutvumiseks smile

kassid on võrratud

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Minu arust oleneb see natuke ka kassist , et kuidas tema koertesse suhtub jne .

\"Süüa tahtval kassil puudub väljalülitamisnupp.\" - teadmata

\"Tuhandeid aastaid tagasi kasse kummardati nagu jumalaid. Kassid pole seda unustanud.\" - teadmata

\"Kassid on targemad kui koerad. Sa ei saa panna kaheksat kassi kelku vedama.\" - Jeff Valdez

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Kui kodus on taks (nagu minul), siis temale tuleb kindlasti väga täpsed karjareeglid paika panna, siis ta ei hakka endast "kõrgemal" pulgal olevat looma ründama.
Mõned reeglitest, mis vajavad pidevat täitmist:
1. Bossid söövad esimesena ( söö koera nähes kõigepealt ise, siis anna kassile, koer jäta viimaseks)
2. Bosside pesas ei tohi keegi teine magada ( Sina võid istuda kusiganes kõrgemal: diivanil ja tugitoolis ja mujal ning kass samuti, koer mittekunagi! ) Samuti võiks olla peres ruum, kuhu koer ei tohi tulla aga kass võib (meil on selline ruum magamistuba.)
3. Bossid võivad teiste pesas magada ja teiste kausist süüa, vastupidi ei tohi mingil juhul! (meelita kassi vahetevahel koera pessa ja kui mahud siis istu ise ka sinna)
4. Ruumi sisenemise järjekord: peremees,( kass,) koer. (Õuest tulles ei lase ma oma koera kunagi ennem ennast tuppa, ta ootab ühe hetke, kuni annan loa )
No meie taksikule nendest reeglitest piisab.
Karjareeglid tagavad selle, et koer kuulab su sõna. Ta ei teeks seda, kui ta tunneks ennast peremehest kõrgemal positsioonil oleva isendina. ERITI taksid!
No ja edsi tuleks vähehaaval harjutada kassi ja taksi koos olema, ise juures passida ja koerale õpetada, kuidas võib kiisuga käituda ja mida ei või teha.

Meil oli alguses nii, et kass oli voodil ja koer toetas ennast esikäppadega voodile, ning oli ninapidi kassi juures. Ta teab, et ta voodisse hüpata ei tohi. Nuusutasid seal siis ja Tormi tegi paar patsu koerale nina pihta ning varsti juba nurrus ja silitas. Koeral oli suht tobenaljakas nägu peas aga liputas saba ja näha oli, et uus tegelane ei ole talle vaenlane vaid sõber.
Esimene tutvus oli suht põgus.
Teine kord lasin samuti lühikeseks ajaks kokku, kui kassil oli kange mängulust sees, siis juba põrandal.
Tasapisi pikendan neid kohtumisi ja üritan nad lahutada siis kui mõlemad on positiivses tujus. Las jäävad natuke igatsema, see on ainult hea. Ja kui need sellised lühikohtumised on alati sõbralikud, siis loomale jääbki meelde, et "teine" on sõber ja midagi head ning toredat.
Hetkel on küll vastastikune huvi neil väga suur.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Kateriine ütles kõik olulise ära.Lisaks veel selle,et juhul kui nad ikkagi läbi saama ei hakka,siis võib küll proovida eraldi tubades hoidmist.Meil on kaks koera,keda võõrad kassid hulluks ajavad,aga praegu on mul hoiukassid ühes toas kinni ja koerad magavad esikus selle ukse taga,st.neid eraldab ainult uks.Tunnevad lõhna ja kuulevad kasside liikumist,aga ei reageeri sellele üldse.Mille peale mina :clap:

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Mul oli kaks taksikoera. Aga nemad olid harjunud sellega, et alati oli majas kass. Või isegi mitu. Nüüd on koertest järgi näänud üks, kuid lepib kassidega. Eks tal on emainstinktid. Arvab, et peab nende eest hoolitsema.
Noh, sellel koeral on endal raske. Sest  maikuus suri ta tütar ning sellest ajast peale pole ta enam endine. Tal oli vahepeal ebatiinus, nüüd peab kasse oma poegadeks.

Veel on meil üks suur koer, kes on täiskasvanuna toodud. Toodi ta nimelt sellepärast, et ema tuttava tädi kolis ning koera polnud kellelegi anda. Taheti magama panna, kuid siis nõustus mu ema ta endale võtma.
See koer on ALATI olnud ainus koer. Seega ei salli ta isaseid koeri ning kasse. Emase koera vastu on sõbralik.
Isasele, kes oli temasuurune kuid juba vana, läks ta kallale. Ja veel nii, et pärast oli vana koer poolsurnud, verine, räsitud, ei tahtnud käppasid alla võttagi. Ja kui raske oli neid lahutada.
Seega oli ta meil kaua ketis, kuid kohe kui ta kassi nägi, tõmbas keti puruks.
Nüüd peame kassidega käima õues. Neid valvama ning samal ajal peab keegi teine koera valvama, et ta ketist lahti ei tõmbaks.
Ega muidu ei muretsekski, kui ta ühe kassi elu poleks lõpetanud... Kiisu oli noor, kuid suurema aja päevast veetis õues. Siis tuli perekonda koer.  Kass istus aiaposti otsas, kui äkki oli koera hammaste vahel. Suutsime ta veel päästa,  kuid oli liiga hilja. Väljastpoolt polnudki kassil midagi viga, kuid sisemised vigastused olid liiga hullud...
Ka meie praeguseid kasse on üritanud koer kätte saada. Passib ukse juures vastas, oleme üritanud õpetada, et trepile ei tule, aga kuidas see vana koer ikka õpib.
Võimatu.

Taksid on minuteada just veidi sõbralikumad. Aga kui koer kassile väga kallale ei lähe, siis võib ju vaikselt hakata lepitama neid. Nii, et ühel korral tood kassi korraks välja, järgmisel korral juba jupikese pikemaks ajaks jne..
Kui koer on varem elanud koos teiste loomadega, siis on asi kergem.
Oeh.

Thumbs up Thumbs down

Vasta: koer ja kass tahavad tuttavaks saada. vist :)

Taksi mul ei ole aga ei ütleks, et dobermann nüüd energilisuse või saagiinstinkti poolest taksile alla jääks. Lisaks on tal veel mass ja kasv. Selles, et hakata kassi karjahierarhias nö. suruma, ma ei oleks nii kindel. Kui kass oli enne, siis küll (eriti, kui on tegemist täiskasvanud dominantse kassiga ja/või kutsika või leebe koeraga). Asi nimelt selles, et inimene suudab kunstlikult hoida karjahierarhiat vaid siis, kui loomade omavaheline kokkupuude (just kokkupuude st. koguaeg valmis kätt kahe vahele pistma) toimub ainult ja ainult tugeva järelvalve all. Parem on lasta neil omavahel alluvussuhe paika panna ja seda siis kinnitada, sest kui inimene üritab anda loomade omavahelistes suhetes allpool olevale mingeid eeliseid, mida tal hierarhia seisukohalt olla ei tohiks, võib tagajärjeks olla see, et teine loom hakkab sellist (tema jaoks) ennekuulmatut käitumist karistama ja tulemus on otse vastupidine soovitule. Kui hakata täiskasvanud dominantse taksi ees nö. suruma äsja lisandunud kassipoega, võin olla kindel, et kui esimene ei võta teist lihtsalt beebina, mis annab talle nö. immuniteedi, saavad tulemused olema nukrad.

Aga ammu enne, kui nad saavad omavahel mingit hierarhiat kehtestama hakata, tuleb saada nad rahulikult suhtlema ja see ongi keeruline osa asjast. Esimene ja kõige olulisem on saada koer kontrolli alla. St. ta peab kuuletuma käsule ka kassi juuresolekul. Minu koeral on see käslus "Maha", mis tähendab sisuliselt sama, kui "Lama" aga viimane on platsikäsklus (mis eeldab soortuselt kiirust, otsesust jms. mida eksamil hinnatakse). Alguses oli see keeruline, sest instinkt lõi üle pea kokku aga harjutades saab sellest vaid häiritud olukorras lamamine. Alustuseks on hea, kui kass on paigal, et mitte liigselt instinkti ärritada. Koera lihtsalt kinni hoides (rihmast näiteks), kui viimane inimese poolse mõjutuse lõppedes kohe minema lendaks, just kasvatab instinkti aga meil on vaja, et ta õpiks ise end kontrollima ja lõpptulemuseks see langetab instinkti. Minu koer väriseb kassi nähes tänase päevani nagu haavaleht ja kui seistes hakkab "katus ära sõitma" lamab ise maha. Refleks on meie sõber big_smile
Järgmiseks peaks olema korralikult töötav keelav käsklus. EI on hea. Mina kasutan ka lihtsalt intensiivset ühtlasel kõrgusel häält, et tuletada meelde, et ma olen olemas ja mida ta võib teha ja mida mitte (siin ei olegi oluline käsklus vaid just toon). Siin mina püsisin kassi ja koera vahel, et ma saaks viimast vajadusel kinni püüda või eelmale lükata. Kui koer hakkab kassi suunas liiga kiireid liigutusi tegema, tuleb kõva häälega peale käratada. Kui see ei mõju, koer kinni püüda ja pisut nahutada (turjast sakutamine ja mõned kurjad sõnad näiteks). Pika peale õpib ta end kontrollima ja siis on aega ka kassil reageerida ja oma arvamust avaldada asja kohta. Täie hooga peale lendavat koera ilmselt ei peata käpahoop või paar.

Kogu selle ürituse juures on väga oluline, et sinu ja koera vaheline hierarhia oleks paigas (vastasel juhul võid sina hammustada saada). Ja vana koer õpib küll. Minu koer on üle 2,5 aasta ja teda ei ole keegi üritanud kassidega lepitada enne, kui paar kuud tagasi. Varem sai vaid ühe kassi käest kere peale ja on ajanud mitmeid taga. Praegu on kodus kaks kassi- pime Breili hoiab ise heaga eemale aga kui ta ei suuda ära fikseerida, et koer pealt vaatab toimetab normaalselt ja koer vaatab huvitatult pealt (neid ei jäta ilma füüsilise tõkketa, kui ma ei saa ise jälgida, mis toimub) ja hoiul olev 3 kuune kasspoeg Seth, kes kupatab koera mühinal voodist maha ja kuigi koer tunneb aktiivset huvi, saab ta väga hästi aru, mida see sisin tähendab nii et täna hommikul (kui Seth oli meil teist ööd) marssis kass koera eest läbi ja viimane jäi vaid särava silmavaatega tagant järgi vaatama, sest teab, et kassi puutuda ei tohi, kuigi erutusest värises oma olematust sabast kõrvaotsteni. Tuleb aga enda jaoks selgeks mõelda, kas loomade tutvustamine on nii hädasti vajalik, et kogu see pikk protsess ette võtta. Meil on võtnud üle 2 kuu pea igapäevast harjutamist, et praegusesse punkti jõuda. Arvestama peab ka sellega, et iga koeraga see ei pruugi aga õnnestudagi.