Jah, sellega minagi 100% nõus, et mingid kahjud ikka on, aga kassid ise oma olekuga kaaluvad enda tehtud kahju mitmekordselt üles
Meil söödi näiteks eelmisel aastal jõulukaunistuseks ostetud pisike leevike ära. No oli samasugune nagu nende mänguhiired ja ise jätsin kirjutuslauale vedelema, kui kodust ära läksin - ju nad pidasid enda omaks.
Ja nii palju, kui ma nüüd mõtlen, siis mul rohkem ikkagi ühtegi pöördumatut kahjustust ei meenu ... Kuigi ma arvan, et mõni peaks ikka vast olema veel. Ahjaa, vanas korteris korterinaabrite voodit käisid paar korda märgamas ja korra meie oma ka, aga selle pesed ju puhtaks ja pole hullu. Pealegi on see komme nüüd vist täiesti kadunud ka (siiani pole probleeme olnud enam).
Ma mäletan küll seda ebamugavustunnet, kui kassid sisse kolisid ja igal pool ringi hakkasid hiilima ja kõigest huvitatud olid - kogu aeg mõtlesin, et nonii, kohe juhtub midagi, ja hoidsin hinge kinni. Esimesel ööl oli pool aega üleval, sest kassid krabistasid ringi, polnud harjunud sellise heliga toas. Nüüd lükkavad kassid vahel terve raamaturiiuli tühjaks (ühe lauaga riiul ikka
), no mis seal ikka, korjan raamatud üles ja panen tagasi. Öösiti tatsavad teinekord seljas - väga armas ju! No ärkan korraks üles, aga mis seal ikka.
Harjusime kõigega ära ja enam pole hullu.
Nii et kaks võimalust ainult ongi - panna oma hing võimalikeks kaotusteks valmis või loobuda esialgu kassivõtmise plaanidest ja järele mõelda, kas ikka võtta või mitte.