Tõukass, pärslane?

Üldjuhul on ikka nii, et tõukassidel on oma kindlad isloomujooned, mis on siis konkreetse isendi puhul veidi erinevad ikka ka.
Pärslane on tõesti loomult suhteliselt rahulik, ei lärma, ei lõhu elamises ringi.
Minul on kastreeritud pärslane Marius kodus- ta on päris rahulik tegelane, kuid mitte alati.
Talle meeldib ikka palju mängida, räägib päris ohtralt õhtuti ja hommikuti, tal on väga uhke ja kange iseloom.
Aga mina arvan seda, et kassi iseloom on tegelikult natuke kujundatav ka- olen Mariusega titest saati palju rääkinud, tegelenud, teda hellitanud ja talle kõike pakkunud.
Nüüd ta siis on mul väga seltskondlik, pirtsakas ja domineeriva iseloomuga- oskab saada, mida tahab.

a meil on jälle kaks tavalist kassi ja pole kunagi midagi ära lõhkunud. veel (ptüi-ptüi-ptüi). kaks aastat oleme koos elanud nendega, nii et vast enam pole karta ka katastroofe

küüsi lõikan neil ikka, kuigi erilist vajadust pole, üks kipub mõnikord üht tumbat kraapima.
tavakassil muidugi ei saa kassipojana ette prognoosida, mis iseloomuga ta tulla võib, kui eriti kogemust ei ole. aga minu meelest mingist vanusest (3-4 kuud ja peale) on see juba täitsa võimalik, kui mitmeid erinevaid võrdled. vähemasti meie omad kasvasid küll täitsa selliseks nagu pojana tõotasid ja mitu väga ilusat kassi jätsime kassiotsinguil sinnapaika, sest tundusid kas liiga flegmad või liiga hullud rahmeldised.

tavakassiga alati variant ka siuke pooleaastane või vanem võtta, tal peaks iseloom paigas olema juba.

(no ma niisama igaks juhuks reklaamin, et tavakass pole ikka välistatud )

Nurrunuffiga nõus.
Mul Marius kraabib elutoa vaipa aeg-ajalt, kuid ma ei tee sellest paanikat ja see on talle lubatud tegevus.
Lihtsalt minu mõte selle koha peal on see, et kõik need asjad (vaip, kardin, mööbel vms) on täiesti materiaalne vara, mis niikuinii ajas kulub, vahetatakse välja jne.
Aga inimesed on erinevad (nagu kassidki:P- üks teeb, teine ei tee, üks kraabib, teine mitte).

nu minu pärslane pole nn tüüppärslane või on see tingitud ta noorusest, st eriti rahulik sülekiisu ta pole- ikka trallitab ringi aga see meile just meeldibki. Konkreetselt tapeeti närind, kardinaid mööda üles jms ta pole teinud aga natuke nahkdiivanil ikka on kriipe- tänu minu lohakusele küünte lõikuse kohapealt. Teine kiisu, mille võtsime Kassiabist on täielik vana rahu. Ühesõnaga point on selles, kui kardate et kiisu midagi ära lõhub jne, siis on parem võtta natuke vanem kass, kelle iseloom on juba teada- siis on vähem üllatusi. Nt. Kassiabis ootab praegu uut kodu 1,5 aastane pärsiapoiss Alfa, kes on iseloomult rahulik ja sõbralik. Meil oli samuti elukaaslasega umbes sama keiss kui teil, st kolisime oma korterisse, polnud kunagi kassi olnud ja tegime remonti ja mõtlesime, et tahaks sellist rahulikku padjakiisut, kes eriti pahandust ei teeks. Nuuh, kohe tuli silme ette pärslane. Selles suhtes on küll hea, et pärslane ei tee eriti häält- ei kräunu- vähemalt Bibi mitte. Samas soovitan võtta korraga kaks pisikest kiisut- siis nad toimetavad omavahel ja pole aega igavusest mujal pahandust teha. Aga lõpetuseks ütleme nii, et me kartsime ka aga kui väike kiisu sul juba kodus ringi müttab, siis see hirm kaob ruttu.

Jälle kahe viimase positajaga nõus- kaks korraga võtta on kõige parem idee:py: (kui edaspidi on soov näiteks teine kass juurde võtta, siis ei pruugi see enam nii kerge olla- täiskasvanud kassil oma iseloom juba välja kujunuenud).

Kõik minu tuttavad pärslased on väga vaiksed, aga tõesti nuh (ma ei tea, mis Mariuškaga lahti viimasel ajal), Poiss on mul väga palju jutustama hakanud- ja kohe väääga kõva häälega.
Siis kui ta armukadetseb (tal on sellised hood peal vahel- keegi ei tohi mulle liiga palju tähelepanu pöörata, või mina teistele), on asi eriti hull, täna laulis terve öö jutti:D.

miramis, Sul on vist õigus kõige suhtes.:) Ma olen muide seda kassiabi kiisut juba mitu korda netis vaadanud, aga lugu ongi selles, et saaksin kiisu võtta alles suve aelguses, kui rohkem aega temaga tegeleda, muidu võtaksin tema küll hea meelega endale.

anna. Hea küsimus. Ma polegi sellele nii vaadanud. Ehk ongi tegemist lihtsalt ettekäänetega... No igatahes usun, et kui me ka ükskord kassi võtame, ja seda teeme millalgi kindlasti, siis armub ta kiisusse kindlasti ära. Seni peksin aga jah, kodus korralikku eeltööd tegema:s6ps: