TÕSISELT SUUR MURE!

Siis tuleks last kasvatada, ma arvan!
Pooleteistastane laps peaks juba jutust ja keeldudest aru küll saama.

Kuidas nii, et väike.
Selles eas peaks juba jutust kenasti aru saama, aga nuh, lapsed on erinevad.
Aga võimlus, et see läheb ehk varsti mööda, kas kass on lapsele esimene loom jah?
Võib-olla ta ei saa aru, et see ei ole tegelikult mänuasi, hoopis elusolend.
Seda tulekski talle selgitada ju, et kiisu saab haiget jne...

Rõõm kuulda, et lollakate nägudega pealt ei vaata:D!
Aga ehk siis aja möödudes jätab tütar kassi kiusamise järgi.
Tegelikult on vist nii, et kui kassil ükskord üle viskab ja käpaga virutab, siis ega ta enam naljalt teda kuisama ei lähe ka.
Ma ei usu, et kass seda kaua kannatab, kui ta veel haiget ka saab pigistuse vms tagajärjel.

see läheb üle, on kogemusi. vist mainisin ka enne teie perre kiisu tulekut. Madis ka kiusas alguses meeletult. tõesti sattusin vahel peale, kui ta võttis kassil sabast kinni ja tõstis õhku. siin ei aitagi muu, kui see sama seletamine. saab küll aru 1,5-aastane, aga tal võtab see lihtsalt kauem aega. ole järjepidev ja kannatlik. pahaga ei saa, ikka heaga.
ma ei mäletagi kaua see meil kestis, et pidevalt last jälgima pidi, arvan, et paar nädalat kuni 1 kuu. see pole ju midagi arvestades sellega kui kauaks kass teile elama jääb:)

Jah ikka järjepidev selgitustöö peaks aitama. Endal lapsi ei ole, kuid onu lapsukesele olen püüdnud küll koerte-kassidega suhtlemist selgitada. Kogemus on selline, et kui ise juures oled on laps loomadega nagu ingel - mängivad ilusti, poiss teeb kassile pai ja hullab koertega. Aga ühel hetkel avastasin et kui täiskasvanuid juures ei ole siis muutuvad mängud hoopis teistsuguseks. :para: Olen uksevahelt piiludes peale sattunud kuidas kassi-koera kätega taotakse ja õrritatakse. Jube lihtsalt. Õnneks oli tegemist täiskasvanud kassidega, kes lapsele kohe selgeks tegid mis on lubatud ja mis mitte. Nüüdseks on poiss nüüd juba suurem ja oskab kenasti loomadega ümber käia.

Aga mina mõtlen et ma vist küll ei julgeks väikest last loomadega järelvalveta jätta. Sabast tirimine ja pigistamine võib tegelikult väiksele kassipojale väga traagiliselt lõppeda, eriti see viimane. Kassipoeg on veel nii õrnake ja üsna totukas ka - ei oska ennast ise kaitsta ka.

Meil endal kassi ohustavaid jõnglasi ei ole, küll aga käib aegajalt külas õelaps kelle lemmikmänguks on kassi pulga otsas suletutiga taga ajada. Saskia jaoks on see üsna segadust tekitav - see suletutt on tema lemmikmäng ja ta ei suuda panna vastu kiusatusele seda jälitama asuda, samas kasutab laps suletutti kärbsepiita põhimõttel mis on üsna hirmutav nii kassile kui kõigile pealtvaatajatele..

Olukorra oleme lahendanud nii, et ühelt poolt oled lapsel juures ja vaatad et ta liiga ülemeelikuks ei lähe ja muidugi seletad, teiselt poole on 6 kuune kass juba piisavalt asjalik selleks, et ise enda eest hoolitseda nii et kui asi juba liiga ohtlikuks läheb siis ta lihtsalt varjub - osavuselt on kassipoeg ikka inimlapsele silmad ette.

Mingit kiusu siin aga mängus ei ole, sest kui kass kusagil lapse käeulatuses magab rahulikult ja piitsutav suletutt lapse käeulatuses ei ole siis võtab laps kahe käega magava kiisu ümbert õrnalt kinni, paneb pea vastu kassi ja räägib "alli-alli" (loe kalli-kalli). (Laps on samuti 1,5 aastane)

Ehk siis jutu mõte kokkuvõtlikult. Kui laps veel praegu ohtlik on kassile, siis varsti see muutub, sest kass lähebiga päevaga järjest osavamaks ja oskab peitu pugeda. Laps aga saab iga päevaga targemaks ja talle tuleb järjekindlalt seletada kuidas on sobilik loomaga ümber käia.  Ilmselt laheneb probleem ajas ja hetkel tuleb lihtsalt vanematel tähelepanelik olla - ega 1,5 aastast last niikuinii väga rahulikult kusagile üksi jätta ei saa