minu meelest Kata oleks väga hea lühike ja lihtne (ja armas!) nimi, arvestades seda, et preili ametlik nimi niigi juba üsna suursugune on.
oma kassid said mul nimed puhtalt selle järgi, et mulle meeldib loomi vanaaegsete nimedega ristida. kiisudemaale läinud ja täitsa pisikeseks jäänud preili nimi oli Matilda (kuigi loomaarstid kangekaelselt Mathilda kirjutasid) ja nii jätkasin seda traditsiooni ka siis, kui uued preilid sisse kolisid, neist said siis Johanna ja Susanna. Edelaraudtee rongid, muide, kannavad samu nimesid, aga see meenus alles pärast seda, kui nimed ammugi pandud olid. muidugi nad ei reageeri oma nimele karvavõrdki, aga see polnudki mu eesmärk, mis ma noist toakassidest ikka kisan, oleks, et käivad õues ja siis tahan tuppa kutsuda.
nüüd tahaksin endale millalgi võtta isakassi, sest sellised nimed nagu Teodor ja Rudolf ja Vilhelm vedelevad veel täitsa kasutult peas.
aga ise olen mõelnud, et õueloomale ma selliseid nimesid ei paneks. kui meil suvel maal õuekassil pojad olid, siis neist said hoopiski Tõnu ja Jaak ja Valdeko (no see küll jah pole tavaline Eesti nimi) ning Rasmus (kes tegelikult on üldsegi emane ja see fakt oli nimepanekuks ammugi teada, aga nimi lihtsalt sobis kassile).
ja emakass, kes pojad sai, on Hipi. see nimi ka lihtsalt sobib talle.
mu meelest on loomanimega samuti nagu inimese nimega, et sa võid enne lapse sündi igasuguseid variante valmis mõelda, aga õige selgub ikka alles siis, kui laps juba olemas on ja temaga pisut kohanetud ning tundma õpitud. on lihtsalt nii, et nimi, mis ühele läheb, ei lähe teisele kohe üldse mitte.
siuke pisike armas suurte silmadega Itaalia poisiklutt ja Chico oli juba algusest peale Chico kui me ta loomakaitse hoiukodust votsime.
