Vasta: Palju meid siis on?
Teil kõigil on nii-nii armsad kiisukesed.
Paid kõikidele kiisudele
.
Mulle eriti meeldis kasutaja " Ruudike " kiisu
.

Kass.ee on kassisõprade koduks juba aastast 2002 ja selle aja jooksul oleme ühendanud tuhandeid kassisőpru tule liitu ka Sinagi meie juba seltskonnaga ning suhtle teiste kassisõpradega täiesti tasuta! :)
Sa ei ole foorumisse sisse logitud. Palun registreeri end kasutajaks või logi sisse.
Teil kõigil on nii-nii armsad kiisukesed.
Paid kõikidele kiisudele
.
Mulle eriti meeldis kasutaja " Ruudike " kiisu
.
Mina korjasin ühe kassipoja oma vanemate hoovist prügikasti kõrvalt ja teine läks vanemate juurde sealt.
Ning nüüd leidsin uue kodu kiisule, keda oleks eelmiste omanike lapse allergia tõttu oodanud varjupaik.
Vasja on meil ka leidlaps, head inimesed võtsid ta kostile ja kuna peres oli juba kassike, siis jõudis Vasja lõpuks meile. Kui lapsena elasin linnalähedal maal siis viskasid (arvatavasti linnainimesed) oma endiseid lemmikuid autost meie küla ääres maha ja minu vanemad korjasid alati hüljatud loomakesed üles ja otsisid neile kas uue kodu või siis jäid nad meile. Kuna hüljatud ja õnnetuid loomi on nii palju, siis seetõttu polegi ma endale tõukassi võtnud (kuigi mulle hirmsasti pärslased meeldivad), et mõni õnnetuke kurvast saatusest päästa...ja kui palju rõõmu ja tänulikkust need "teise ringi loomad" pakuvad:s6ps:
Üle-eelmisel aastal üks must kass (Basilio) tänavalt, kes sai kodu elukaaslase ema juures.
Eelmisel aastal tuli meile katkise jalaluuga Kusti, jäi meile elama.
Sel aastal andsime uutesse kodudesse kaks aeda sokutatud kassipoega.
Evelinist pidi eelmine omanik elumuutuste tõttu kahjuks loobuma ja mina sain oma esimese kiisu.
nüüd imestan, kuidas ma sain siiani ilma elatud ![]()
Mul kõik kolm kassi tänavalt pärit. Esimese kassi viisid ühed väiksed tüdrukud Tartus mu vennanaisele hoida ja järgi enam ei läinudki, teine kass tuli ise mu ukse taha (kahtlustan küll, et naabripoisid aitasid teda natuke) ja kolmana võtsin Kassiabi hoiukodust.
Kui ühe kassi endale juba võtad, siis on nii raske piiri pidada, vähemalt minul :puna: kassid on ju imearmsad tegelased. Eelmise postituse pildil olev Evelin näeb välja täpselt nagu minu Pollu ![]()
Minu kaks kassi on mõlemad tänavalt pärit. Ühe leidsin Raekoja platsilt jalutamast umbes 2,5-kuusena. Sellest on nüüd üle kolme aasta. Ilus must pikajalgne kiisupreili, nimeks lihtsalt Minu Kass.
Teine aga tuli ise minu juurde, sõna otseses mõttes. Lipsas korteriukse vahelt sisse ja enam ära ei läinudki. Teda kutsume Paksuks Kassiks, sest ta oli tiine, kui minu juurde sisse murdis.
Ja siis muidugi Paksu Kassi viis poega, igati tublid ja aktiivsed tegelased, kellele ma nüüd paaniliselt uut kodu leida proovin. Seitse kassi on toredamad kui üks, aga vaese tudengi söövad üsna kiiresti puupaljaks.:cat:
Meie Chassius samuti kassititana tänavalt leitud ja terveks tehtud. Kiindunumat ja paremat kassi ei ole olemas.
Leidlaps Jeti teeb siis ka siis teemasse oma käpajäljed.
Võtsime elukaaslasega kuu aega tagasi tänavalt pisikese kassipoja. Suuruse järgi pakuksin, et ta võis siis olla nii kuu, pooleteise vanune. Oma naljaka näo, pisut kõõrdiste silmadega ja nii vahva iseloomuga võlus ta kohe mu südame. Poole tunni jooksul harjus ka meie aastane, väga lepliku loomuga kiisu uustulnukaga ning nüüd jääb meil siis üle võidelda ainult kirpudega.
Meie kass ka Kassiabist.
Natuke üle kuu aja meil olnud alles. Harjume:)
Meil on üks kass on meil selline, kelle mu ema tuttav, kes lastehaiglas töötab, leidis haigla eest. Pisike polnud veel nädalanegi.
Ta helistas meile ja nii me ta saime.:)
Teine kass visati meie maja ees autost välja.:mad: niii pahad võivad inimesed olla.
Aga me võtsime tema ka endale.
:cat:
ja meil on veel kaks kassi peale nende. Kokku neli.
Fiffee on pärit laudast, kuhu tema koos vendadega oli maha visatud autost vaid mõne päeva vanusena keset jaanuari:( nii siis üks laudanaine otsustas, et proovib kas üks kass võtab kassipojad enda hoolitseda või murrab maha, õnneks võttis omaks, sellele kõigele ei pidanud kahjuks vastu tema vennad...
otsisin juba pikalt endale kassi ja tahtsin varjupaigast võtta, kuid siis kuulsin temast, ning läksingi talle järgi...
eks järgnesid ka murepäevad, sest kass oli parasiite nii seest kui väljast täis, ei söönud, ei joonud, ega käinud ka hädal.
nüüdseks aga kõik korras, ainult vaksiinid on veel tegemata, need teeme järgmisel nädalal.
:s6ps:
ja tundub et kiisu on väga tänulik ![]()
Meie Norra Metskassid ( 2 ) on ka MTÜ Kassiabist saadud. Ja uskuge või mitte - Püha Birmakas on tänavalt leitud! Puhtatõuline.
Minu Norra metskass ka kassiabist,alles kohaneme,saime nädal tagasi.
Ketsuuuu, mis olid kassiabi kiisude nimed Kasiabis olles? Ei tunne kuidagi piltide järgi ära.
Sussil täitus jaanuari alguse poole kolm aastat kuuri alt käredast külmast ära päästmisest. Lisaks kohe mõne pildi siia ka, aga ei saa, tööarvutis ei ole uuemat, kodus on.
Ketsuuuu ja ankka: ma ei saa olla ütlemata et puhatõulised kassid on sellised kellel on ka tõutunnistus olemas, teil vist neid ei ole?
Ma ei ütle seda halva pärast, kõik kassid on mulle sama ilusad ja väärtuslikud. On tõukasse tõutunnistusega ja on "segaverelisi" kasse (=kodukasse) kes võivad muidugi ka meenutada mingi tõu esindajad. ![]()
Tiiger sai päästetud kunagi ammu, vist käisin siis 4.klassis mingite noorte tattikate käest korrusmaja hoovi peal. Tatid jooksid õnneks laiali, hea et suurt kasvu olen
Praegu vanaema juures, väga auväärses vanuses loom.
Himps varjupaiga hukkamiselt minema kärutatud. Probleeme temaga kahjuks kuhjaga
Vahepeal neid polnud, peaks midagi ette võtma, mitte ei taha magama panna teda.
Manson tuli ise kuskil x-alevis uusaasta peol minu juurde. Elab hetkel vanaema juures ja on veits metsik aga vähemalt hoolitsetud ja kõht täis.
Joonas hoovist tuppa tassitud hiljuti, kuna KÜ tahtis hoovis elavatest kassipoegadest lahti saada ja mina ei tea mis vahendeid nad oleks kasutanud, arvatavasti mitte omale koju võtnud. Teine kassipoeg on veel, teda pole veel saanud kinni püüda ja Himps pole ka tema isa nagu aru saada, kui keegi tahab teda endale siis püüan mingi nipiga kinni. Päris arg loom on aga mingi variant oleks ta toiduga koridori meelitada ja siis võrgu vms kinni püüda. Kui on soovijaid andke teada.
Kokku neid hetkel 4 päästetud aga ennast tundes arvan et ega Joonas viimaseks ei jää...
Mina leidsin kassipoja umbes aasta tagasi õhtul hilja peolt koju tulles kortermajade vahelt, kui ta hakkas järele jalutama. Võtsin kaasa.
Andsime loomade varjupaigale ka paar kuulutust kui keegi peaks huvi tundma.
Kohe oli näha et kass on intelligentne, hea iseloomuga, meeldib inimeste selts, loomaarsti hinnangul ka täiesti terve. (Ilmselt hüljatud või kaduma läinud, kuna tänaval sündivad kassid kartvat inimesi rohkem)
Kohe kolisid vanemad linnast välja elama ja kass sai kaasa. Seal näib ta eluga igati rahul olevat.

Mina tõin 2 aastat tagasi, päev pärast oma sünnipäeva, endaga sama katuse alla Kasside Turvakodu kiisupoja- Fiibi
Abikaasga on kokkulepe, et see mu sünnipäevakink või nii. Kuna kassipoeg jõudis Turvakodusse hüljatuna, siis ei tea keegi tema päris õiget sünnipäeva (kuskil 2-3 kuud li vana), siis nüüdsest peamegi Fiibi sünnipäeva päev pärast minu oma
Kogu see 2 aastat on kiisu meile ainult rõõmuks olnud.
On plaanis veel, kuid kindlasti võtan mõne, veel mul ple oma kodu yle vastutust ka, sest ma olen alles 10! ![]()
OOPS! No tegelt tänavalt olen võtnud juba 4 kassi ja viinud vanaema juurde. Ühe võtsin omaks, ja tema kaa! (Love Tiiger-Matroškin!! (L) (K)!!)